end läbi suruda. Nende laste ja noorukite jaoks oleks peaaegu muinasjutuliselt ilus, kui koolisüsteemis valitseks diferentseeritus ja töörahu. Nende laste ja noorukite tänane ümbrus teeb nende elu väga raskeks. Kui nende tajulaad jääb märkamata ja/või mõistmata, kogevad nad oma lapsepõlve ja noorust tihti ebaedukogemustega ja süütunde jadana. Kriitika, moraliseerivad etteheited, haavamised ja solvangud, korralekutsumised kuni psüühilise ja füüsilise väärkohtlemiseni välja on iga päev kogetud reaalsus, mis takistab tunduvalt terve eneseväärtustunde väljaarenemist ja võib viia püsivatele isiksusehäiretele. Karm kest, mille lapsed peavad endale tihti sunniviisiliselt enesekaitseks kasvatama, on väga õhuke. Selle all tuksub väga tundlik, tihti väga leebe, heatahtlik süda, mis igatseb meeldida.
Rüütlid ja rüütlikultuur: Rüütli seisus kujunes 9. sajandi ja 11. sajandi vahel, mil sõjamehed koondunud olid salkadeks. Aja jooksul kujunes nendes salkades välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhti. Sellistes liitudes kujunesid välja riitused, mille kaudu said need, ked peeti relvakandmise vääriliseks, ringiga liituda; need olid jõhkrad jõu- ja osavusproovid, valukannatamiskatsed ja rituaalsed haavamised. Rüütliks saamine: noormehe mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. Rüütlikultuur oli käitumisnormide kogum, sotsiaalne staatus, mis tuleneb koodeksi järgi käitumisest. Kehtis kogu sõdalaste kihile. Rüütellik vooruste süsteem keerleb vapruse ja tarkuse ümber. Need kaks poolust täiendavad teineteist ja koos moodustavad nad tasakaalu. Tegelikkuses aga pole rüütlil kunagi mõlemat võrdsel määral, sestap ei
annaabi.ee 
