Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub
mullad optimaalsete niiskustingimustega on sellele kasvukohale tüüpilised. The humus horizon is thick (15...30 centimetres) and rich in humus. Huumushorisont on (15...30 sentimeetrit) tüse ja huumuse poolest rikas. The predominant type of forests are those where the majority of trees are of deciduous species; birch forests occupy 44% and aspen forests 8% of the area. Domineerivad metsatüübid on need, kus enamus- puud on lehtpuuliigid: kasemetsad hõlmavad 44% ja haavametsad 8% kogupindalast (alast). In 40% of this site type spruce is the dominant species. 40% selles kasvukohatüübist on kuusk enamus puuliigiks. Because of the high fertility of soil even the most demanding tree species can grow there (oak, ash, maple, lime, elm) but the number of nemoral forests preserved until our days where these species constitute the majority is small (ash forests make up the largest part 1%). Kõrge mullaviljakuse tõttu saavad seal kasvada isegi kõige
annaabi.ee 
