Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt peavalu valmistada. Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda. Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad sinna hiljuti suvila ostnud. Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa sees ja oli päris pime. Majani viis umbes kahesaja meetrine mändide allee. See oli vana talu ja kuna ma ise ka maakohas elan, tekkis seal kodune tunne. Aknad olid väikesed ja uks madal, seetõttu pidin ka mina,
Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid
Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse. Metsakuklaste (Formica s. str.) liigirühm kuulub ka Rahvusvahelise Punase Raamatu (IUCN Red Data Books) ohulähedaste liikide kategooriasse. Suured, üle 500 pesaga kuklaseasurkonnad, mis on terves Euroopas haruldased, väärivad riiklikku kaitset. Seni on moodustatud metsakuklaste kaitseks Padakõrve ja Akste looduskaitsealad. 2008. aastal esitati taotlus kahe laanekuklase, Haavametsa ja Aravu asurkonna kaitse alla võtmiseks Räpina metskonnas. Kaitset väärivad mitmed teisedki metsakuklaste asurkonnad Eestis. Saastemetallide kõrgenenud kontsentratsioon atmosfääris ja seostuvalt sipelgate toidutaimedes ning röövputukates on esile kutsunud kuklaseasurkondade ja teistegi elukoosluste ulatusliku stressi mitmetes regioonides. Inimkoormus sh intensiivne metsade majandamine ja saastetaseme tõus on viinud mitmetes Põhja- ja
annaabi.ee 
