viletsust. Kolmteist perekond ühes majas, süüa ja juua oli vähe, ainsaks valgustuseks petrooliumilamp, mis tupppa vingu ajas. Hommikul vara hakkas Remmelgas minema. Temaga tuli kaasa kandimees, teepeal rääkisid nad veel oma rasketest eludest. Järgmine kord, kohtusid mehed vangis. Siis rääkisid mehed teineteisele, mis oli juhtunud. Oli läinud nii kuidas kandimees arvas, punaste lippudega mehed tulid ning võtsid. ,,Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske". Olen sellega täiesti nõus. See kuidas mõisahärrad kandimeest, ta perekonda, ja elamist kommenteerisid ja kuidas sellesse suhtusid näitas täpselt just seda poolt, et inimene pole jänes ja talle peab andma ka aega ja maad, et ei saa elada 13 peret ühes majas ja süüa maitsetut körti. Kuid kelle viga see siiski oli, et kandimees on kandimees, kas see on tõesti vaid jumala teha? Mina ei ole sellega nõus.
Fr.Tuglase novellide kokkuvõtted "HINGEMAA" (Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske) 1. On sügisene õhtu ja sajab vihma. Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv.
annaabi.ee 
