Kalad osutuvad inimesele väga kasulikeks loomadeks, ent kuna ,,pole halba ilma heata", nii pole nähtavasti ka head ilma halvata. Meie kõk oleme saanud oma nahal tunda, et ahvena tugevate ja teravate uimekiirte torked kutsuvad esile ägeda valutunde, mis võib kesta pikka aega; mõnikord tekib torkes põletik. Samal ajal harilikud torked , kriimustused, haavad ei tekita nii tugevat valu ning paranevad kiiresti. Milles siis peitub ahvena torgete valulisuse põhjus? Selles, et haavakesse satub ahvena uimest mürgine vedelik. On olemas kalu, kellel esinevad spetsiaalsed mürgilaengutega moodustised. Mõnede kalade mürk on inimesele väga ohtlik. Aasia kagutipu ja Austraalia vahel , kivide ja vetikate keskel eluneb mürgine kohutav tüügaskala. See kala on kuni 45 cm pikkune, mõnevõrra sarnane merihärglastega, ettesirutuva alalõua ja laubast ülespoole väljaulatuvate silmadega.
metsad, pargid, niidud, jõekaldad, mererannad, hoonete ümbrused, aiad, varemed jne. Lämmastikulembene taim. Kõrvenõges on tugeva risoomiga ja sügava juurestikuga kõrge (kuni 2 m) püstpüsik. Varred neljakandilised, suure tõmbe- ja paindetugevusega, sest neid toestavad niinekiud on pikimad meie taimestikus (5-7 cm). Vartel ja lehtedel on nii kõrve- kui lihtkarvu; kõrvekarva habras tipp puudutamisel murdub ja nahal olevasse haavakesse vabaneb närvilõpmeid ärritav aine (histamiini, atsetüülkoliini jt. segu). Kõrvenõgese piklikmunajas lehelaba on kuni 12 cm pikk ja kuni 6 cm lai. (Raudnõgesel elliptiline lehelaba kuni 6 cm pikk ja kuni 3 cm lai). Õisikutes on kas ainult isasõied või ainult emasõied (kahekojaline!). Õisikud paiknevad nii varresõlmedes kui tipus, kuna õiekate on rohekas ja vähe silmatorkav on tegemist tuultolmlejaga. Õitseb juunist septemb-
annaabi.ee 
