Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus. Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige põllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (või metsastumine), osaliselt ka raiesmike jätmine looduse hooleks. Niisiis on muutunud ka haavaenamusega puistute osatähtsus. Kui 1988. aasta metsafondi arvestuse [14] ja varasemate andmete alusel võis järeldada, et haavaenamusega puistute osatähtsus (pindala järgi) meie metsades mõnevõrra kahaneb, siis viimaste andmete järgi on asi hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid üldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest lõuna pool (#2). Erandina on haavikuid siiski vähe Kagu-
männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik (kasvab ka liivmullal), tema iga võib ulatuda 150 aastani, kõrgus 20...25 meetrini. Kasepuit on kollakas- või roosakasvalge, veidi läikiv, võrdlemisi kõva, kasutatakse vineeri ja mööbli, samuti laastplaatide valmistamisel. Kask ei ole ilmastikukindel, teda ei saa kasutada väliskonstruktsioonideks. Haab. Eestis on haavaenamusega puistute pindala umbes 40 000 ha. Haab kasvab kiiresti, on valguslembeline ja mullastiku suhtes nõudlik. Puit on valge, pehme ja kerge. Sellest valmistatakse tuletikke, taarakaste, katuselaaste. Kasutatakse ka tselluloositööstuses. 3.2. Puidu niiskus Puidu niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskusele ja temperatuurile, s.t. puit on hügroskoopne. Samas muutub ka puidu maht. Nt. keskmine erikaal on kuival männipuidul 460 kg/m 3, toorel 520 kg/m3.
naat ja metskastik, sageli ka püsik-seljarohi, h. kopsurohi, salu- tähthein jt. Kultiveeritakse KU, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le ja Sa, istutades liiki kuni 3000 tk ha-le. Laialehiste lehtpuude - enamusega puistud on säilinud vähesel arvul vaid Abruka saarel, Puhtus ja kitsaste ribadena jõeorgudes Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis. Enamasti on meil tegemist kuuse-, kase- ja haavaenamusega segapuistutega. Kasvukohatüübi osatähtsus on suurem Ida- ja Kesk-Eestis, moodustades kuni 5% riigimetsadest ja kuni 9,5 % kogu metsamaast. Sõnajala kasvukohatüüp (sj) Salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt läbivooluga lammi- ja moldorgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad (GO), küllastunud gleimullad (G(O)) ja küllastunud turvastunud mullad (GO1). Mikroreljeef mätlik
annaabi.ee 
