Anderson väitis, et vägivaldsus stiimul suurendab osalejatel agressiivset mõtlemist, mille tagajärjel mitmetähenduslikud sõnad tõlgendatakse agressiivsemal viisil. Katsealused pidid vastama 9 punkti süsteemis, kus 1 tähendas, et sõnad pole sugugi sarnased ning 9, et tegemist on sünonüümiga. Test näitas, et vägivaldne mõtlemine oli suurem rahuliku mängu puhul ja väiksem vägivaldse mängu puhul. Kaasa haaratavust mõõdeti sellistele küsimustele nagu ,,Kas olid tugevalt haaratud mängust?", ,,Kas panid tähele enda ümbertoimuvat tegevust?", ,,Kas olid haaratud mängu eesmärgist?", etc. Küsimustele vastati seitsme palli süsteemis, kus 1 tähendas mitte üldse ning 7 täielikult. Katses osalenud inimesed mängisid videomänge keskmiselt 29 tundi nädalas. Sarnasus seitsme punkti skaalal mängude vahel osalejate arvates oli keskmiselt 3.27 ning mängude elulähedus seitsme punkti skaalal keskmiselt 3
3) vara (liigitus problemaatiline). · Tsiviilõiguse ese ja selle liigid Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks. Esemed võib liigitada: 1) kehalised (res corporales) ja 2) kehatud (res incorporales). Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, kehatute alla õigused ja muud hüved. Seega tuleb esemete all eristada: 1) asjad; 2) õigused; 3) muud hüved. · Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Kehalisus tähendab ruumilist piiritletust, haaratavust, meelte abil tunnetatavust; valduse (juhtimise) teostamise võimalust. Kehaline ese võib olla erinevates füüsikalistes olekutes (tahke, vedel, gaas). Üksnes asjade suhtes on võimalik rääkida valdusest, st faktilise võimu teostamisest, samuti on võimalik asjade heauskne omandamine. Teatud õigustele kohaldatakse erandina asjade kohta sätestatut, nt hoonestusõgus ja korterihoonestusõigus (vt TsÜS § 49 lg 2). · Õigused.
annaabi.ee 
