ei pruugi seda arvesse võtta, see on osaluse võimalus. Juht ei pruugi konsulteerida mitte iga probleemi puhul ja iga alluvaga. Mõne alluvaga konsulteeritakse sageli ja teisega üldse mitte. Konsulteeriv juhtimine on tavaliselt informaalne, lühiajaline ja tagasihoidliku mõjuga. Soovitusprogrammid töötajatel palutakse teha ettepanekuid töö parandamiseks. Alluvate soovitused võimaldavad hoida kokku kulusid ja saada sellest materiaalset hüvitust. Soovitusprogrammidega on haarataud väike osa töötajatest, sest selle puhul kasutatakse iseseisvat algatust. Mitte igaühel pole häid ideid. Alluvate huvi vähenemise põhjuseks on ka see, et sageli viivitatakse ettepaneku rakendamisega või see lükatakse tagasi. Peale selle käsitleb mõni juht alluva ettepanekut kriitikana oma võimete ja oskuste kohta ning võtab tõrjuva hoiaku. Mõni juht teeb aga näo, et arvestab, kuid tegelikult jätab olukorra muutumatuks.
Petersoni loomingulist tegevust mõjutas väliskirjandus, mida ta mugandas, jäädes püsima isamaalikele toonidele. Eluajal oma loomingut trükis ei avaldanud, esimesed näited ilmusid alles 1901. aastal, kogu eestikeelne looming alles 1922. aastal. Sisuliselt lõi aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. Peterson oli liiga noort selleks, et tema maailmavaates oleks kindlaks kujunenud filosoofia, päevaraamatu mõttemõlgutustest järeldub, et oli haarataud 18.sajandi kirjanduslikest ja filosoofilistest hoovustest. Päevaraamat on eelkõige filosoofilis-esseistlik mõtiskluste kogu väljaspool om ajastu ühiskondlik-poliitilisi sündmusi. Kirjapandu puudutab peamiselt abstraktseid teemasid: kosmogoonia, metafüüsika, usufilosoofia, eetika valdkonda puudutavad probleemid. Puuduvad autori arvamused eesti kaasaegse kirjanduse kohta. Veendunud, et inimese vaim on surematu, tema luulesümboolikas ka hauataguse elu võimalikkusest