Järgnevalt võtsid metsavennad üle Ahja vallamaja ja postkontori hooned ning heiskasid neile Eesti lipu. Pärast seda vallutasid metsavennad Jõgeva ja Kallaste linna ning Laeva, Ahja, Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Pala ja Sadala vallamaja. Juba võeti võim üle ka Meeksi ja Võnnu vallamajas ning vallutati mitu punavägede õhuvaatlusposti. Kuid siis saabus Võnnu piirkonda üks Punaarmee regulaarväeosa, ning veel 100-meheline hävituspataljoni üksus. Toimunud haarangul metsavendi mitte leides, lahkusid need Võnnust. Kuid tuli tagasi umbes 30-meheline hävituspataljoni salk, keda ründasid metsavennad. Neile tuli appi mehed Ibastest, kes tõid kaasa laskemoona. Ühisel jõul löödi hävituspataljonlased põgenema. Saagiks saadi veoauto, autobuss, kaks kuulipildujat ja muid relvi. Meeksi vallamaja vallutanud metsavennad pidasid lahingu Mehikoorma lähistel maale tulnud venelaste dessandiga.Tartu poolt tuli punaväelaste grupp, kellega peeti lahing
päeval organiseeris ta poe ees päikese tõusu ajal lippude õnnistamise. Siis julges Meelis ka relva peidikust välja tuua. PPS muudeti kasutuskõlbmatuks ja anti Mõniste muuseumile, kus seda praegugi võimalik vaadata on. Eesti legendaarseim metsavend-Alfred Käärmann · 14. septembril 1922 Harglas sündinud Käärmann sõdis 1944. aastal Narva rindel venelaste vastu. Sama aasta septembris hakkas ta end arreteerimise eest varjama ja läks metsavennaks. · 1945. aastal sai ta haarangul raskelt haavata ning tal amputeeriti metsas käsi. Pärast seda jätkas ta sõdimist ja punkrielu. · 1952. aasta sügisel Käärmann reedeti ja julgeolekutöötajad võtsid ta kinni. Talle mõisteti 25 aastat vangistust. · Vabanes 1967. aastal. Kuna ei saanud Eestisse asumise luba, läks kodukanti illegaalselt. Ametliku elamisloa sai 1981. aastal. · Käärmann võttis osa Kaitseliidu taastamisest ja valiti Eesti Kongressi saadikuks. Ta on kirjutanud mälestusi ja teisi raamatuid. · 1997
Ivo perekond muutus kohmetuks, nende jaoks oli iseseisvust mõttetu soovida. Nad joovad veel viina, kuni Taavi lahkub, et ,,Estonia" teatrisse minna. Taavi eksleb linnas ja otsib ,,Estonia" teatrit. Ta läheb hotelli ning baaris piidleb teda metsiku habemega Metuusala. Ivot hotellist otsides satub ta trepil kokku Aapo Puroga. Nad lähevad hotellituppa. Reisijuht oli Ivot näinud, kes baaris jõi ja valju häälega rääkis, et oli Kehras sakslaste ajal punaste peidupaiga ära andnud ja haarangul sai mitu meest surma. Aapo küsib Taavi käest, mida too teab Kehra sündmustest ja mehest nimega Ants Kurik. Samuti uuris Aapo, kas Ivol on sidemeid Ameerika ametivõimudega, kuna Ivo käis möödunud aastal USA-s. Taavi kohkub nende küsimuste peale ning lahkub toast. Taavi läheb etendusele ning saalis istudes vaatab ta pikalt lakke. Ta mõtleb Kehra sündmustele ning äkitselt on ta võimalikkuse tasandil, kus toimub kohtuistung Ivo üle. Taavi on tunnistaja
le aasta. Lbi hvarduste saadi ka tle valeraha expert, kelle juhtimisel hakkas tootma maffia Cosa Nostra kige kvaliteetsemaid valerahasi le maelma, kui valerahadel oli ks ainuke viga, pletamisel tuli tavalisest rahast kollane tuli aga maffia Cosa Nostra valeraha pletamisel tuli rahast punane leek ja ka toss. Ainult sedamoodi oli vimalik teha kindlaks kas tegemist oli valerahaga. Valeraha expert oli oma uuringute lpusirgel punase tule tekke phjusel, kuid politsei haarangul Itaalaias ples kogu uurimine ja kik vahendid maha, lisaks suri kuuli tagajrjel valeraha Expert. Nd tegeleb Maffia Los Santoses uuesti tehase lesehitamisega ja experdi otsimisega. [IMG]http://i37.tinypic.com/2dsomtt.png[/IMG] Maksude ksimine on populaarne kikide maffiate seas ja siis ka maffia Cosanostra seas. Makse ei ksitud ilma asjtata, ainult kriminaalsetelt tegelastelt, kes ei julgenud minna politseisse, sest nad olid ise ka seotud kriminaalsete asjadega
Miilitsamajast võeti kaasa kaks püstolkuulipildujat, vintpüsse, püstoleid ja laskemoona. Järgmisel ööl liitus nendega veel kaks postkontori välivalves olnud miilitsat. Peatselt saadeti hävituspataljoni meestest ja miilitsatest koosnev üksus põgenikke püüdma. Tekkinud tulevahetuses sai kaks metsavenda surma. Kaks miilitsat arreteeriti ja mõisteti surma (1941. aasta suvesõda; vt. ka Riis 1960, 223). Saaremaa Omakaitse osales 17. septembrist 1941 1. jaanuarini 1942 98 haarangul, läbiotsimisi korraldati 24. Nende operatsioonide käigus tabati 453 punaväelast ja 294 kohalikku kommunisti või metsas asuvate jõukude abistajat. Operatsioonide käigus sai surma kaks Omakaitse liiget. Vahi- ja valveteenistust peeti kogu Saaremaa ulatuses. Objektideks olid sõjavangilaagrid, haiglad, sõjasaagi kogumispunktid, mitmesugused sõjavarustuse ja toiduainete laod, üldtähtsad asutused (elektrijaam, käitised, post), sillad jm. Peale selle oli
annaabi.ee 
