Individuaalne tolmutussüst teenindab ühte kollet, tsentraalses annab eraldi tolmuvabrik tolmu kõikidele kolletele. Suletud tolm.süsteemi korral läheb kuivatusagens koos veeauru ja tolmuga koldesse ( mõõduka niiskusega kütus), avatud süsteemid heidetakse kuivatusagens atmosfääri (läbi tolmupüüdurite) ja seda kasutatakse suure niiskusega kütuse puhul. Veskid toimub kütuse jahvatamine ja kuivatamine. Kasutatakse trummel-kuulveskeid, haamerveskeid, keskkäiguveskeid ja ventilaatorveskeid. Trummel kuulveskid: 1,5...4 m läbimõõduga, 2...10 m pikkune, rõhtasendis pöörlev soomusplaatidega vooderdatud terastrummel, mis täidetakse 15-25 % ulatuses 20...60 mm läbimõõduga teraskuulidega. Pöörlemiskiirus 0,25...0,45 p/s, erikulumine 70-400 g/t, el.energiakulu 8,5...32 kWh/t. Haamerveski koosneb soomusplaatidega vooderdatud teraskerest ja rootorist, d=0,8...2,6 m, l=0,4...4 m. Rootori pöörlemiskiirus 10...17 p/s
Sõltuvana elektrijaama saabuva kütuse osakeste suurusest on elektrijaama tehnoloogilises skeemis vaja lisaks veskitele ette näha ka nn eelpurustid (näit valtspurustid). Eelpurustites kütuse tükid peenendatakse mõõtmeteni, millised on sobivad kütusetolmu tootmiseks (kütuse jahvatamiseks) veskites. Sõltuvana kütusetükikeste mehaanilisest tugevusest, kasutatakse kütuse jahvatamiseks kas kuulveskeid või haamerveskeid. Ka teised võimalikud variandid võivad sõltuvalt kütuse iseloomust kasutusel olla, näiteks jahvatavad ventilaatorid. Kütuse tolmpõletamise korral söödetakse kütusetolm spetsiaalsete kütusesööturite abil (nn vahepunkritega variandi korral) või transporditakse kütuseveskist primaarõhuga katla koldekambrisse, kus ta põleb kõrgel temperatuuril, temperatuur leegi südames võib ulatuda 1400 1450 ºC-ni. Kütusetolmu põletamine kõrgel temperatuuril tagab intensiivse soojus-