Selgelt tajutav, et autor igatseb absoluutse täiuse poole; püüab väita, et sotsiaalsetest hädadest saab pääseda vaid läbi enesemuutmise, mitte läbi revolutsiooni ja ühiskondliku võitluse. 12 luuletusest koosnev sari Dies irae on Talviku kõige vahetumalt ajakriitiline teos, kus analüüsib hiljutisi sündmusi Euroopas ja Eestis, fasismile annab järsult eitava hinnangu: "Keiser ja kristlane/uut Euroopat kord asusid looma./Kuid preisluse pühkmeist haakristlane/iial vastset ei raja Rooma." Eetiline maksimalism- karm nõudlikkus iseenese vastu ja kohustus võita eneses madalale kiskuvad ja kurjale mööndusi tegevad nähtused- Öö, Hommik, Eleegia, Poeet- negatiivne vaade endale. ,,Ma iial polnud eht, ei elus ega luules.", Jõuluööl, Pihtimuskilde- poeediteema, negatiivne enda suhtes. Ütleb, et polnud piisavalt tugev, et taluda õnne, Lauliku hommik 14 13
jäi päästmata kõdunev Room. Kulla ja verega 14 tuhatpäine uimastati Loom. Siis tuli Naatsaretist katk ja levis üle riigi... Barbaaride pime matk pühkis Antiigi. 5 Võib-olla, pilvede taga kuski säramas ühisaadete vapid. Markus Aureliuski laskis risti puua kõik papid. Keiser ja kristlane uut Euroopat kord asusid looma. Kuid preisluse pühkmeist haakristlane iial vastset ei raja Rooma. 6 Suurdub vägi ukse taha uhutute. Mässuleegi on kihutand kihkvele tuuldepuhutute ja vaimustki vaevatute leegion. Kaigub lahingusarv, säravad kotkad kindralite nööbel. Võidule trügib end Arv - tüütu ja kodutu pööbel. 7 Töötuilt, kes loobuma pidand leivast, kogu maailm nüüd ootab ohtu. Politsei vast masside hädale leiaks rohtu, tassides miitinguil märatsejaid kohtu? Ei! Sellal kui süveneb korruptsioon, kerkib ju võikana, küsimata keelust,