kõrgendikku Sillamäe lähedal), mille tulemust võib pidada meie võiduks - punaarmee ei suutnud “Eesti termopüülidest” e Sinimägedest läbi murda. Ründajate kaotused olid suured (ca.180 000 meest) Sügiseks 1944 polnud Saksa väejuhatusel vajadust ega jõudu ja Eesti otsustati maha jätta, kuna Soome oli N.Liiduga rahu sõlminud. Samal ajal tehti Tallinnas katset taastada Eesti Vabariik, et saabuv Punaarmee ei leiaks eest haakristilipu, vaid kõigiti seadusliku sinimustvalge – loodeti et lääneriigid sunnivad Stalinit ehk Eesti olemasoluga leppima. Ametisse määrati valitsus eesotsas Otto Tiefiga ja Pika Hermanni torni heisati Eesti lipp. Kiiruga püüti hakata formeerima omi väeosi, kuid oli juba hilja. Punaarmee tungis peale, sakslased polnud veel päriselt lahkunudki ja valitses suur segadus. Eesti valitsus lahkus 21.septembril 1944 pealinnast ja püüdsid Läänemaal Rootsi pääseda, kuid enamik sattus õnnetult
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda
Taasiseseisvumiskatse. 14. septembril 1944 algas uus Punaarmee üldpealetung Eesti rinnetel ning 16. septembril andis Adolf Hitler lõpuks Wehrmacht'ile loa väed Eestist välja tõmmata. 17. septembril teavitati sellest presidendi kohusetäitjat Uluotsa. 18. septembril oli rahvuslikele juhtidele selge, et tuleb tegutseda äärmiselt kiiresti ning Uluots nimetaski oma oma otsusega ametisse uue Eesti Vabariigi Valitsuse. (eespool) Vastupanu üheks märgiks oli haakristilipu asendamine sinimustvalgega Toompeal Pika Hermanni tornis. See mõjus rahvale äärmiselt innustavalt, kuid tekitas veel lahkumata Saksa võimude hulgas suurt pahameelt. Juba sama päeva õhtul võeti Eesti lipp tornist maha, mida rahvas põhjendas päikese loojumisega. 21. septembril jõuti kompromisslahenduseni, mille kohaselt heisati varahommikul Pika Hermanni torni nii Eesti rahvuslipp kui Saksa mereväe lipp. Kuigi tegemist polnud Tiefi
annaabi.ee 
