kannab neid ka ilma abivahenditeta, näiteks sookailul (Rhododendron tomentosum); 3) hüdrohooria ehk vesilevi -- diaspoore kannab edasi vesi; 4) zoohooria ehk loomlevi -- diaspoore levitavad mitmesugused loomad. Sõltuvalt loomarühmast eristatakse a) ornitohooriat ehk lindlevi, kui diaspoore levitavad linnud, b) mürmekohooria ehk sipelglevi, diaspoore levitavad sipelgad, kes toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest -- elaiosoomidest. Epizoohooria korral on seemned haakjate väljakasvetega või kleepuvad, diaspoorid levivad looma välispinnale kinnitunult. Endozoohoorsed seemned on enamasti ümbritsetud mahlakate söödavate viljadega. Seemned on paksukestalised, mistõttu need läbivad looma seedekulgla idanevust kaotamata.
Suvivõsu osjadel roheline, fotosünteesiv võsu, mille ülesanne on varuainete sünteesimine ja talletamine risoomi. vt. kevadvõsu. Sõkal, sõklad kõrreliste õiel kaks soomusjat lehekest (sisesõkal ja välissõkal), mis ümbritsevad tolmukaid ja emakat. (joonis IV, 14) Sõlm koht varrel, kuhu on kinnitunud leht või lehed. Sõrmhõlmine, sõrmlõhine, sõrmjagune leht vaata joonist II Takellevi seemned või viljad kinnituvad haakjate karvadega looma karvadesse või inimese riietesse. Tallus e. rakis esineb näiteks maksasammaldel ja samblikel ning on rohkem või vähem lamenenud taimekeha, mis ei ole eristunud varreks ja lehtedeks. Talvehaljas taimel püsivad lehed ka talvel nt. mustikal, sinilillel. Tanniinid parkained; neil on tugev põletikuvastane toime ja kasutatakse seetõttu desinfitseeriva vahendina nahahaiguste ja põletuste, eriti aga seedeelundite põletike korral