iseenesest. Põlemisel te kib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Toruvasar (joon. 22.5) koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitse-peast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi 9 alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab ku-mera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub
Toruvasaraid valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega [13 . . .15), suurema tõstekõrgusega (kuni 3 m) ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles-alla liikuv kolb. Toruvasar koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab kumera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub oma alumise otsaga, millel on tihendusrõngad, vasaraaluse kannale. Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud
annaabi.ee 
