sõidupidur või rool 2. Vardakujulise jäiga ühenduslüliga mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta rool. (jäiga kolmnurkse ühenduslüliga tohib sellist sõidukit pukseerida) 3. Mistahes tüüpi jäiga ühenduslüliga mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta pidurid. 4. Enam kui üht mootorsõidukit (autorongi) 5. Autorongi, mille haakeseadis on rikkis 6. Soolomootorrattaga ega soolomootorratast MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE Pukseerimise moodused 1. Painduva ühenduslüliga 2. Jäiga, vardakujulise ühenduslüliga Jäik kolmnurkne ühenduslüli MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE Pukseerimise moodused 3. Osaliselt toestatuna pukseerimiskärule 4
(2) Pukseeritava veose tegelik mass ei tohi ületada veduki(-te) tegelikku massi ja korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat veost. §26. Pukseeritava veose varustus Pukseeritav veos peab olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternatega, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkuritega ning aeglase sõiduki ja kiiruse piirangu (25 km/h) tunnusmärkidega. §27. Haakeseadis Haakeseadis peab vastama «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud nõuetele. Võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadist, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50 ¿1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt on 45¿1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik haakeseadised, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega. §28
elementide jäikus ja võnkumise iseloom. energiaallikas (ajam ) annab sinusoidaalse (harmoonilise) võnkumise või mitu sünkroonselt harmoonilist võnkumist. Haake-vibrorull : Täitur on seest õõnes trummel 4, kuhu sisse ka- hele rulllaagrile on paigaldatud kiilrihmajamiga vibraator, mida käitab mootor 5. Trummel pöörleb veerelaagritel, mis kummi-amortisaatoritega on kinnitatud keevisraamile 3. Raami tiisli haakeseadis 1 on varustatud vedruleevendiga. Raami tagaotsas on mootoritalad hõõrdsiduriga mootori paigaldamiseks. Rulli liikumiskiirus sõltub töö tehnoloogiast ning seetõttu on neid vedavad traktorid varustatud käiguaeglus-titega. Kõige efektiivsem on ru1li töö kiirusel alla 1,5 km/h. Langevateraskustegarullid: Rull koosneb kahest omavahed traaversitega ühendatud keeviskettast. Mõlema ketta külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veere-laagritele raamitappidel
püst- kui ka kaldvaiu. Mehaaniline ramm on kuni 3000 kg massiga malmvaland, mis liigub rammipuki juhtpindadel. Rammi löögiosa (ramminui) kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3 . . . 4 m kõrgusele. Kui vajutada lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Pärast rammi kukkumist lastakse alla haakeseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Vähetootliku ja -efektiivse töö tõttu kasutatakse selliseid ramme vaid mittemahukatel töödel Auru-(pneumo-) rammid käitatakse auru või suruõhu energiaga. Toodetakse liht- ja kaksiktoimega ramme. Lihttoimerammil suruõhk (aur) üksnes tõstab ramminuia üles, töökäik (ramminuia langemine) aga toimub raskusjõu mõjul. Kaksiktoimeseadmete puhul suurendab õhk või aur löögi energiat ning seega on vaiade süvistamine tunduvalt efektiivsem.
annaabi.ee 
