põhiline tegevusala tänaseni. Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda meistreid, kes tänapäeval veel valmistavad käsitsi haabjaid. Haabjas on seest õõnsaks tahutud jäme haavapuu, mida kasutatakse veesõidukina (ühepuupaat). Selle valmistamiseks kasutatakse vaid ühte käsitööriista. See on tahumiskirves. Tegu on ühe vanema paaditüübiga, mis on levinud peamiselt soome- ugri rahvaste juures. Eestis on haabjaehituse kultuur tänase päevani säilinud laialdaste üleujutuste poolest tuntud Soomaal. Üks tuntumaid haabja- ja puutöömeistreid tänapäeval on Jaan Keerdo. Veel mõningaid elavaid tuntuid puidust tarbeesemete valmistajaid: · August Laes, Vana-Kaarma külast (kõiksugune puidust käsitöö) · Aivar Aan, Valga linnast (kõiksugune puidust käsitöö) · Raivo Toomsalu, Aarla külast (enamasti puidust mänguasjad, puidust skulptuurid)
Nasa peab olema hästi töödeldud, et seda oleks igati mugav käes hoida. Soovitatav on mõla töödelda värnitsaga, et see vettiks vähem ja säiliks kauem. Kanuu ja mõla mõnede ühenduste juures ei tohi kasutada raudnaelu, sest need roostetavad ajapikku, naelapead tõusevad kõrgemale ning nende taha võib jääda kinni võrgulina ja nii edasi. 13 Lõppsõna Tänaseks on just kujunenud haabjaehituse ning selle puualusega seotud vanalaevanduspärandi säilitamise keskuseks Eestis Soomaa Rahvuspargi ürgne loodus, kus on võimalik tutvuda selle iidse veesõiduki ajaloo, ehitusliku küljega, ning võtta osa praktilistest ehituslaagritest ja teha ise haabjatel seiklusretki mööda Pärnu jõe lisajõgesid. Siberi rahvas handid naljatavad, et haabjas sõitja peab keele hoidma tingimata keset suud kes korra haabjaga sõita proovinud see teab miks.
annaabi.ee 
