silmus või kaetakse sügav auk, mille põhjas on teravad teibad. Silmustrossi hõõrutakse nuluokstega, et inimese lõhna kõrvaldada. Puid läbikäigu lähedal ei raiuta. See jahimeetod annab suure saagi, aga see on röövpüük: auku kukuvad emased ning noored loomad. Liiklemisvahendid Varem olid hantidel ainsateks liiklemisvahenditeks paat ning põdrarakend. Neid vahendeid kasutavad handid mõningal määral ka praegu. Ühepuupaadid (haabjad) valmistati haavapuust. Selleks raiuti puu, tahuti pealt kirvega ja teravdati nina ja tagaosa. Väljaõõnestamine käis ristkirvega. Siis tõsteti paat ja tehti lõke paadi alla. Paadi sisse pandi aga vett. Paadipuu aurutati välja, et oleks võimalus laiendada pardaid, mis kinnitati keppidega. Põdrarakend on laenatud neenetsitelt. Põdranarta konstruktsioon, rakendus- viis, põdrakasvatusterminoloogia on neenetsi oma. Karupidu Karupidu on obiugrilaste peamine püha
2 Sissejuhatus Soome-ugri haabjas on üks maailma vanimaid laevatüüpe ning moodsa laudpaadi esiisa. Haabjas ehk ühepuupaat oli kalastusaluse ning transpordi vahendina kasutusel juba kiviajal. Tõenäoliselt kasutasid haabjaid meie esiisad juba siis kui nad idast eesti alade poole teel olid. Ühepuulootsik oli pikk ning kitsas ühes tükis ehitatud alus. Selle juhtimiseks kasutas kalamees mõla. Hästi ehitatud haabjad olid kerged ning neid võis inimjõul üle veekogudevaheliste looduslike takistuste toimetada. Eestis on haabjaehitamise traditsioonid säilinud suurte üleujutuste poolest tuntud aladel, nagu Kasari jõe suudmealal Matsalu lahe piirkonnas, Ahja jõe alamjooksul Võnnu kihelkonnas, Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul Soomaal. Eesti on haabja levikuala läänepoolseim serv. 3 1. Materjal
annaabi.ee 
