paari jäsemeid). 2. KURELISED Selts kurelised on lindude selts, mille süstemaatikas puudub teadlastel üksmeel. Teadlased vaidlevad, milliseid liigid peaksid sinna kuuluma ja millised mitte. Belgia ornitoloog Verheyen on öelnud, et kureliste hulka tavatsetakse lugeda kõiki linnuliike, kes on küllalt suured, mõnevõrra ebatavalise välimusega ja teadmata süstemaatilise kuuluvusega. Kureliste seltsi kuuluvad väga mitmesuguse haabitusega linnud. Teataval määral on kurelised vaherühmaks kanaliste ja kurvitsaliste vahel. Kureliste tiivad on enamasti ümardunud ja nõrgalt arenenud. Jalad enamikul pikad, tugevate varvastega, millest tagumine on tavaliselt väike ja asetseb teistest kõrgemal. Nokk enamikul lühikesevõitu ja tugev. Vastavalt tiibade ja jalgade ehitusele on kurelised halvad lendajad (välja arvatud kured), ei saa okstest hästi kinni hoida ja tegutsevad maapinnal. Pojad tavaliselt pesahülgajad
Cornus - perekonda kuuluvad ühekojalised heitlehised (harvem igihaljad) põõsad, madalad puud või poolpõõsad. Perekonnas on u. 4060 liiki, mis levinud parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki: keskmise kõrguse põõsana kasvab paiguti Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti leht- ja segametsades ja puisniitudel verev kontpuu (C. sanguinea), mida kasutatakse ilupõõsana ka haljastuses, ning madala rohttaime haabitusega poolpõõsana Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaa niisketes metsades ja soostuvatel niitudel kasvav rootsi kukits (C. suecica). Introdutseeritud on u. 10 liiki, neist kasutatakse haljastuses kõige rohkem valgete või sinakasvalgete luuviljade ning talvel efektselt tumepunaste võrsete ning meil paiguti metsistunud siberi kontpuud (C. alba), millel esineb ka mitmeid kultivare. · Peamiselt vastakuti asetsevad terveservalised elliptilised või munajad lihtlehed on
annaabi.ee 
