2000.aastal omandas Soome Kesko OY 100% AS Fanaali aktsiakapitalist. Alustati ettevalmistusi kaupluste ümberehitamiseks vastavalt Kesko kontseptsioonile. Toimusid suuremad struktuurimuutused, mille käigus nimetati ümber ka ametikohad. Seoses omanikuvahetusega liikus Eesti juhtkonna alluvusest Rautakesko otsealluvusse Fanaali Riia kauplus-ladu. 2001.aastal avati Kesko kontseptsiooni järgi ümber ehitatud kauplused Tallinnas Lasnamäel ja Tartus. 2002.aastal avati kauplus Haaberstis. Lansseeriti kaubamärk K-rauta. 2003.aastal avati K-rauta kauplus Pärnus. 2004.aastal lansseeriti K-rautakesko kaubamärk ja partnerketi loomine. 4 2007.aasta märtsis avati Tondil Eesti suurim Rautakesko kauplus. 2008.aastal avati kolm uut kauplust - Võrus, Rakveres ja Kuressaares. Uued kauplused avati taas K-rauta kaubamärgi all ning järk-järgult muudeti tagasi ka ülejäänud kauplused. 2009
sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vaba pinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekihid. Kakumäe aluspõhja kõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja Kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht). Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka Kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid. Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambrium Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist
, Mustamäe tee) • Ülekäigukohad, kus jalakäijaid liigub harva (Tallinnas Järvevana tee, Peterburi maantee, Pirita tee) • Trammipeatused kahe sõidusuuna vahel • Parklad kaupluste, polikliinikute, tanklate, turgude juures 2000.a. hinnati liikluse olukorda halvimaks kesklinnas. Liikluse üldist olukorda hinnati kõige paremaks Õismäel, kus liiklust heale hindavaid vastajaid oli kõige enam. 2007.a. hinnati parimaks liikluse üldist olukorda samuti Õismäel (Haaberstis) ja Nõmmel, millele järgnevad Mustamäe ja Põhja-Tallinn (Kopli). Kõige enam on liiklust halvaks hindavaid inimesi Lasnamäel, Pirital ja Kesklinnas. Huvitaval kombel on oma koduümbruse liikluse olukorda heaks hindavate inimeste hulk suurenenud. Kui 2000.a. hindas liikluse olukorda heaks 30,3% vastajatest, siis 2007.a. hindas heaks juba 40,3% Tallinnas elavatest vastajatest ja ka 42,4% maal elavatest vastajatest. Samas on vähenenud ka liiklust halvaks hindavate vastanute osakaal. Kui 2000