Soomaal. Eesti on haabja levikuala läänepoolseim serv. 3 1. Materjal Haabjaehitus algab sobiva puu valimisest kõige paremateks pidas vanarahvas pärna ja haavapuud, viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta, läbinisti mädanikuta, selle langetamiseks peetakse sobivamaks ajaks talve. Kanuu läbimõõt rinna kõrguselt on 54-58 cm. Haabadel esineb keskmisel kõrgusel mädanenud oksakohti, mis võivad olla nakatunud seenhaigustest. Tavaliselt on puutüvi siis seest mäda ja kanuu tegemiseks sobimatu. Lisaks kasutatakse paju pulki painutamise juures. Vastavalt vanarahva uskumustele võis haabjaks valitud puu maha võtta vaid põhjatuulega kahaneva kuu ajal, kusjuures tähtis oli ka, et haab langeks vastu tuult. See pidi kaitsma haabjat mädanemise eest. Usuti ka, et kui tüvi langeb kännust kaugele, saab kiirekäigulise
nii päikese, tuule kui ka võõra pilgu eest. Erinevalt paljudest kullilistest ja teistest liikidest ehitab must-toonekurg pesa puistu servast kaugele. Seega võib talle saada suureks probleemiks metsade killustatus (6) Pesapuuks on Eestis kõige sagedamini mänd, haab, tamm ja kask. Võrreldes pesapuude liigijaotust pesitsuspuistute kooseisu ja Eesti metsade keskmise koosseisuga võib märgata, et musttoonekurg eelistab pesitseda tammedel ja haabadel ning väldib pesitsemist kuusel ja sanglepal. Pesa läbimõõt on umbes 1 m, kuid aastatega võib nii selle diameeter kui ka kõrgus kasvada. Pesa vooderdatakse varakevadel samblaga ja ääristatakse peamiselt raagus lehtpuu okstega. (10) Suguküpsuse saavutavad must-toonekured kolmeaastaselt. Vanim teadaolev must- toonekurg on looduses elanud 18-aastaseks, loomaaias aga koguni 30-aastaseks.
annaabi.ee 
