Nii et reaktsioonikolbi ei jäänud sellest midagi-seda tõestas ka TLC, et vastavat ainet pole, mis tegelikut peaks olema. Arvutused: V(C7H5N)=0,50 ml (C7H5N)=1,01 g/ml M(C7H5N)=103,1232 g/mol m(C7H5N)=(1,01 g/ml)*0,50 ml=0,505 g n(C7H5N)=0,505 g /(103,1232 g/mol)=0,039 mol m(C4H10O)=0,400 g (C4H10O)=0,78086 g/ml V(C4H10O)=0,400 g /(0,78086 g/ml)=0,51 ml M(C4H10O)=74,1216 g/mol n(C4H10O)=0,400 g /(74,1216 g/mol)=0,0054 mol seda ainet on liias V(H2S04)=0,50 ml kasuatati katalüsaatorina M(H2S04)=98,0734 gmol (H2S04)=1,84 g/ml m(H2S04)=0,50 ml *(1,84 g/ml)=0,92 g n(H2S04)=0,92 g /(98,0734 g/mol)=0,093 mol Reaktsioonivõrrand: 2 x=0,400 g *177,2456 g/mol)/(74,1216 g/mol)=0,9565 g peaks tekkima teoreetiliselt Mehhanism Planaarkromotograafia Eluent.heksaani ja etüülatsetaadi segu (3:1) Ained ka lahustada eluendis tunnusaine Oletatav minu aine, mida
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03
Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivad omadused nõrgenevad rühmas ülevalt alla . Iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Kloor on oksüdeerija. Na + H2S04 Kloori kasutusalad Tekstiili-ja paberitööstuses kasutatakse seda pleegitajana, veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Keemiatööstuses rakendatakse kloori orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Kloori oksiidid on happelised . Ta on normaalsetel tingimustel rohekaskollane gaas. Hüpokloorishape Kloori o.-a. on seal 1 . Väga nõrk hape, ebapüsiv, teda saadakse klooriveest, väga tugev oksüdeerija
oksüdatsiooniastet V -II Mn205 - mangaan(V)oksiid · Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuuluvad enamus mittemetallioksiide ja need metallioksiidid, kus metalli oksüdatsiooniaste on IV või sellest suurem. Keemilised omadused: 1. Happeline oksiid + vesi = hape (veega ei reageeri Si02) SO3 + H20 =H2S04 2. Happeline oksiid + aluseline oksiid = sool (eelistatult reageerivad IA ja IIA met. oks.) S03 + CaO = CaS04 3. Happeline oksiid + alus = sool + vesi S03 + 2KOH = K2S04 + H20 · Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid, milles metalli oksüdatsiooniaste on tavaliselt I või II. Keemilised omadused: 1
Üldjuhul käituvad oksüdeerijatena vesinikioonid. Lämmastikhappe ja väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Oksüdeerijatena käituvad hoopis nende hapete anioonid. Sulfaatioonide redutseerumisel tekib enamasti vääveldioksiid SO2, kuid mõnel juhul võib tekkida ka H2S. Lämmastikhape ja kontsentreeritud väävelhape (HNO3 ja H2SO4) ei reageeri kõige vähem aktiivsete metallidega. Ka ei reageeri veel mõned keskmise aktiivsusega metallid, nt. Ni,Cr,Al,Fe, sest H2S04 passiveerib neid metalle. tekib oksiidkiht, mis takistab korrosiooni. Kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimisel metallidega tekib enamasti NO2. Lahjendatud lämmastikhappe reageerimisel vähemaktiivsete metallidega tekib NO. METALLIDE KORROSIOON metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Millise metalli korral tekib korrosiooni eest kaitsev oksiidkiht metalli pinnale? Al , Zn, Sn ja Cr. Metallide seisukohalt korrosiooni protsessis, annab metall elektrone ära
leekpunkt on madalam raskekütuste omast. 39. Hangumistemperatuur on korgeim temperatuur, mille juures kutus kaotab voolavuse. Kutuse hangumist mingil kindlal temperatuuril pohjustab kõrge sulamistemperatuuriga parafiinide olemasolu kutustes. 40. Metüül-tert-butüüleeter, bioetanool. 41. Väävlisisaldusega kütuse kahjulik komponent. Seda seetõttu, et põlemisel väävel S02 ja S03 koos niiskuse moodustavad Väävel ja väävelhape (H2S03, H2S04), mis põhjustavad intensiivse korrosiooni metallosi (ventilaatorid, trollid, jne). Lisaks vääveldioksiid ja väävli väljuvate gaaside kütuse põletamisel atmosfääri kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti ümbritsevale taimestikule ja loomastikule 42. Vastavalt standarditele bensiini ei tohi sisaldada tahkeid aineid - tahkete orgaaniliste ja anorgaaniliste päritolu (pinnas tolmu ja mustuse, korrosiooni tooted sisseseade, mahutite ja
annaabi.ee 
