, ; , · (60%) (40%) · 98%- H2SO4 : ; ; , . . , 100 . : ( ), - ( , , l4) · , · , · · () . . =k, , /; - . , ; k- . , (NH3, SO2, CO2) NH3+H2ONH4OH SO2+H2O H2SO3 CO2+H2OH2CO3 - : - - BaCl2+K2SO4BaSo4+2KCl - - Zn0+Cu +2SO4Zn+2SO4+Cu0 -, ( ). -, ( ). : , , - Fe 2+, Cr3+, Sn2+; - Cl-, S2-, SO32-; - 2, , , . - 2, Cl2, F2; - Fe 3+, Sn4+, Cr6+, - N3, MnO4, ClO4, ClO3 ( , . , , , ) . 3 - : 1): 2KMn +7O4+5K2S-2+8H2SO45S0+2Mn+2SO4+6K2SO4+8H2O (- Mn+7+5 Mn+2 - ; - - S-2-2 S0
CaC2+N2CaCN2+C Tänu süsinikule on protsess pidev ja eksodermiline (st. protsessi käigus vabaneb energia ja kõik järgnev toimub vabaneva energia arvel. III. Õhulämmastiku sidumine vesinikuga. *Vesiniku allikaks looduslik metaan (CH4), Protsessi toimumiseks on vaja t° 500- 600°C ja kõrgsurvet ~200 atm. 2N2+3H22NH3 Vedel ammoniaak NH3, 20...25%N. Tugevasti aluseline ühend. Liidab enda külge vett, tekib ammoniaagivesi: NH3+H2ONH4OH. Kasutatakse kevadisel mullaharimisel kultiveerimise alla, teraviljade väetamiseks. 10%-lise konsentratsiooniga ammoniaagivett e. nuuskpiiritust kasutatakse meditsiinis. Ammoniaak on lähteaineks kõigile mineraalseltele lämmastikväetistele. Ammoniaak reageerib kõrgel rõhul ja t°-l süsihappegaasiga, tekib ammooniumkarbamaat. Temperatuuri langedes 60°C-ni amm.karbamaat laguneb, tekib vesi ja karbamiid: 2NH3+CO2NH2COONH4CO(NH2)2+H2O
annaabi.ee 
