mõne aja möödudes ning tulevikus, alkohoolse joobe tundemärgid, kroonilise alkoholismi tunnused) Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida etanool ei kahjustaks, seega on etanooli mõju organismile hukatuslik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi toimel väga mürgisteks aldehüüdideks, sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel CO2ks ja H2Oks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis aminohapetega reageerides tekitavad alkaloide need sarnanevad tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud etanaali ja etaanhapet tarvitab organism ainevahetusprotsessideks. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, palju on maos toitu ja joomise kiirusest
mitokondriaalsesse hingamisahelasse (glütseroolfosfaadi või malaadi-aspartaadi süstiku vahendusel), on ATP ligikaudne saagis 1 NADH mooli kohta kas 1.5 või 2.5 mooli. Seda ATPd arvestades on summaarne ATPsaagis 1 mooli glükoosi oksüdatsioonil püruvaadiks 5-7 mooli. 2 mooli püruvaadi täielik oksüdatsioon TCA tsükli vahendusel võimaldab saada veel täiendavalt ca 23 mooli ATPd. Seega saadakse 1 mooli glükoosi täielikul oksüdatsioonil CO2ks ja H2Oks kokku 28-30 mooli ATPd.) Glükolüüsi reaktsioonid Glükolüüsi rada on vastavalt reaktsioonide energeetikale jaotatav kaheks faasiks. Esimeses faasis tarbitakse energiat ATP kujul, teine faas on energiat salvestav. Esimeses faasis kasutatakse 2 ATPd glükoosi konverteerimisel fruktoos 1,6- bisfosfaadiks (F1,6BP). Teises faasis degradeeritakse F1,6BP kaheks püruvaadiks, sellega kaasneb 4 ATP ja 2 NADH teke. 1. Heksokinaasi reaktsioon.
annaabi.ee 
