Vt struktuurid lk 424 37. Võrrelge lämmastikushappe ja lämmastikhappe omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine. Lämmastikushape HNO2 on nõrk hape, mis on tuntud vaid vesilahustes, laguneb aeglaselt ka toatemperatuuril. 2NO2+H2OHNO3+HNO2. Lämmastikushappe puhast vormi ei tunta, kuid teda kasutatakse laialt vesilahusena. · Lämmastikushappe sooli (nitriteid) saadakse nitraatide redutseerimisel kuuma metalliga: KNO3+PbKNO2+PbO · Nitritid on enamasti vees lahustuvad ja kergelt mürgised. Kasutatakse lihasaaduste konserveerimisel ja värvi säilitamiseks. Lämmastikhape HNO3 on üks kolmest peamisest tänapäeva keemiatööstuses kasutatavast happest. Veevaba HNO3 on ebapüsiv (radikaal NO3- on ebastabiilne),
I. Ajalooliselt vanim on lämmastiku sidumine õhuhapnikuga. Sellise protsessi suurim puudus suur elektrikulu - 1 kg lämmastiku sidumiseks on vaja elektrienergiat 60 kwh. * N ja O2 ühinevad lämmastikmonooksiidiks: N2+O2 2NO * Viimast saab kergesti edasi hapendada lämmastikdioksiidiks: 2NO+O22NO2 * See ühend annab veega reageerides lämmastik- ja lämmastikushappe: 2NO2+H2OHNO3+HNO2 * Lämmastkushape on ebastabiilne, lagunedes lämmastikmono- ja dioksiidiks ning veeks: 2HNO2NO+NO2+H2O * Tekkinud gaasid suunatakse uuesti hapendamiseks lämmastikdioksiidiks. * Lämmastikhappe reageerimisel kaltsiumkarbonaadiga saadakse kaltsiumnitraat: 2HNO3+CaCO3Ca(NO3)2+H2O+CO2 II. Õhulämmastiku sidumine süsinikuga. * Lähtematerjaliks kaltsiumkarbiid (CaC). 700...800°C ni kuumutatud CaC-st
annaabi.ee 
