Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompakseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO 3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees. Veerand toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, teine veerand määrdeainete tootmiseks ja 50% e pool läheb muuks otstarbeks, peamiselt rauasulamite tootmiseks. Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 0C, molübdeenplekki tarvitatake aga raadio ja rönkentehnikas. Molübdeenterasest valmistatakse
2013 76,9% maailma molübdeeni varudest. Kuidas saadakse? • Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompaktseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees. Kuidas kasutatakse? (1) • Umbes 25% toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, umbes 25% määrdeainete tootmiseks ja umbes 50% muuks otstarbeks, peamiselt mitmesuguste rauasulamite tootmiseks. • Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 C. • Molübdeenplekki tarvitatake aga raadio ja röntgentehnikas.