Staatiline tasakaal Ahvid köie otsas. Eest vaadates 10, küljepealt 1. Dünaamiline tasakaaal dünaamilise tasakaalu korral päri- ja vastassuunalised protsessid küll toimuvad, kuid võrdse kiirusega. 39. Defineerige aururõhk. Hinnake Clausiuse-Clapeyroni võrrandi abil vedeliku aururõhku ja keemistemperatuuri. Millest lähtudes saab ennustada aine lenduvust? Aururõhk on defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. lnP2/P1=(H0aur/R)*(1/T1-1/T2) Mida tugevamad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on vedeliku lenduvus. Lenduvuse prognoosimisel tuleks arvesse võtta: 1)vesiniksidemed; 2)dipool-dipool interaktsioonid; 3)dispersiooni (Londoni) jõud mida rohkem elektrone, seda tugevamad on interaktsioonid. 40. Selgitage keemise, külmumise ja sulamise olemust. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni
FÜÜSIKALINE JA KEEMILINE TASAKAAL Faasiülemine – aine üleminek ühest faasist teise, nt jää sulamine. Toimub kindlal temperatuuril, mil faasid on omavahel tasakaalus. Kui vedelik on tasakaalus tema kohal oleva auruga, on selle auru rõhk antud ainele iseloomulik suurus, mis ei olene vedeliku kogusest. See rõhk on aine aururõhk. Vedelikku, mille aururõhk on suhteliselt kõrge, nimetatakse lenduvaks. Aururõhu sõltuvus temperatuurist. Clausiuse-Clapeyroni võrrand: ln P2/P1 = H0aur/R (1/T1 – 1/T2) Keemistäpp – temperatuur, mil vedelik hakkab keema, kui tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Normaalne keemistäpp on temp, mille juures tema aururõhk on 1 atm. Normaalne sulamistäpp on aine sulamistemperatuur rõhul 1 atm. Olekudiagramm e faasidiagramm annab ülevaate, milline faas on antud rõhul ja temp.il stabiilseim. Kolmikpunktis on tahke, vedel ja gaasiline faas üheaegselt tasakaalus.