privaatsuspoliitika tõttu. 26% teismelistest on desinstalleerinud mingi mobiilirakendue, kui see on hakanud avaldama soovimatuid andmeid. Eriti hoolikad on privaatsuse ning andmete avalikustamise suhtes noored tüdrukud, keelustades näitamast, kus nad hetkel asuvad. Mary Madden väitis, et teismelised on esirinnas nende hulgas, kes suudavad välja nuputada privaatsuse käsitlemise keeruka maailma enda telefonides või teistes seadmetes (Guynn, J. 2014). Siit ka vastuväide minu eelnevale tekstile, et noored ei mõista virtuaalmaailma ohtusid ning oska vastavalt käituda. Peab tõdema, et ollakse vägagi teadlikud enda tegudest ning online-keskkonnas valitsevatest ohtudest. Kokkuvõttes ei saagi ma enda algsele küsimusele ühest vastust, kuna nii privaatsus kui kaitstuse tunne on suhteline. Tuleb välja, et me oleme internetis kaitstud, kui me seda tahame ning internetis ümber oskame käia
samal ajal Ameerikas prevalveerinud lähenemine cinéma vérité'le26), vaid suhtlemine filmijate ning filmitavate vahel oli osa protsessist, filmitavate tagasiside ülesvõetud materjali kohta kajastus lõpp-produktis.27 Etnofiktsioon kui filmizanr Rouch'i loomingus sai alguse tema taotlusest tuua vaatajateni ka oma tegelaste sisemaailm ning ainuke viis kuidas seda 19 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 36-37. (Minu tõlge S.V.) 20 ibid, lk 4 21 Guynn, William (ed.), 2011. The Routledge Companion to Film History. London, New York: Routledge. Lk 153 22 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 12-14; 170 23 ibid 24 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 40 25 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 12-14 26 ibid. Lk 15-16 27 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 38 7 teha, oli rakendada fiktsiooni28 või kui kasutada 2005
annaabi.ee 
