3. Vasta küsimustele: ARUTLE JA LOO – Mis on autoportree kujutamisel oluline? Mis on selle juures keeruline? – Mille järgi tunda ära head kunsti? – Millised tegurid võivad mõjutada kunstniku stiili? – Kas kunstnik saab olla oma loomingus vaba? – Püüa leida üks omadussõna, mis iseloomustab vaadeldud teose stiili. – Milliseid lisatud detaile märkasid maalil? Mis mõtteid need Sinus tekitavad? – Milline inimene võis olla Adamson-Eric? – Leia digikogust üles või guugelda ja leia mõtteline paariline „Autoportree” (1929– teos nimega: „Autoportree II (Silmusega)” 1930). (1929) http://bit.ly/2HXCFgJ http://bit.ly/auroportree_silmusega Lisa siia pilt! Lisa siia pilt! - Uuri ja leia erinevusi kahel portreel, kirjuta!
tegemist on tekstifailiga. NB! Failinime laiendeid ei tohi ise kustutada ega muuta, kuna peale seda ei pruugi faili avamine või selle sisu muutmine enam õnnestuda. Õpijuhis 1. Alustuseks salvesta see fail enda arvutiõpetuse kausta. 2. Faili nimeks pane/muuda Faililaiendid_Perekonnanimi. Failinime muutmiseks tee faili peal parem hiireklikk - Nimeta ümber. NB! Jälgi, et sa ei kustuta faili nime muutes faililaiendit .odt! 3. Infootsing internetist - guugelda (www.google.ee) internetis märksõnu faililaiend või faililaiendid. Võid ka iga laiendit eraldi guugeldada. 4. Kopeeri faililaiendid sobiva failitüübi taha selliselt, et need kustuks algsest loetelust ja kleebi iga faililaiend õige faili tüübi taha. (kopeeri ja kustuta Ctrl+x ning kleebi Ctrl+v) 5. Salvesta tehtud töö Salvesta või Ctrl+s ja sulge fail (x üleval paremas nurgas). NB! Faili/manuse kirjale lisamisel peab see olema suletud
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks
· Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos · Tähtaeg: 01.12.2011 · Kontakt: [email protected] · Teemad: 1. Enamlaste tõus Venemaa etteotsa kas juhus või paratamatus? 2. Võimu kindlustamine enamlaste moodi kas ainuvõimalik viis? · Abimaterjalid: arutluse kirjutamise juhend eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse kirjutamine"). · Pikkus: 1-2 lk A4 formaat, reavahe 1, kirja suurus 12! Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · Demokraatia levik Esimese maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid (millised?), mistõttu saabus demokraatia võidukäik Euroopas. Demokraatia tugevnes ka siseriiklikult (kuidas?). Siiski jäi paljudes riikides demokraatia nõrgaks (miks?). · Demokraatlikud ideoloogiad: 1. Liberalism; 2. Konservatism; 3
trapezoid, valida arvutamiseks pindala ja sisestada õiged parameetrid. 11 KOKKUVÕTE Töö alguses püstitatud hüpotees, et üldjuhul inimesed pole teadlikud efektiivsest ja aega kokkuhoidvast Google kasutamisest sai kolme katse tulemusena tõestust. Enamik katses osalenud inimestest pole teadlikud Google erinevatest funktsioonidest ning nad ei tea kuidas guugelda kõige ratsionaalsemalt. Noored oskavad enamasti paremini ja efektiivsemalt kasutada Google otsingumootorit ning neil kulub selleks vähem aega kui eakamatel inimestel. Tutvustades katses osalejatele kiiremaid viise kuidas otsitavat informatsiooni kiiremini leida, leidsid nad nõutu mitmeid kordi kiiremini ülesse. Antud töö eesmärk oli anda ülevaade Google otsingumootorist ning selle kõige efektiivsemast kasutamisest. Töö eesmärgid said täidetud.
otseühendatud kahe ruuteri vahele kaalu 1 ning ülejäänutele lõpmatuse. Seejärel jooksutab Djikstra algoritmi kogu tabeli (graafi) peal, saavutades iga kahe võrgusõlme vahele vähima kaalu. Kaalud on samuti hop-count’ides. BGP ehk Border Gateway Protocol on protokoll, mis võimaldab optimaalsete teede leidmist suurtes võrkudes (üle mitmete AS-de, AS ehk Autonomous System on nagu ISP mingi alamvõrk, guugelda). RIP ja OSPF on AS-sisesed marsruutimisprotokollid. BGP arvestab AS-ide kättesaadavust ja ka eeskirju, mis lubavad või keelavad kindlaid marsruute. KUI BGP-d ei eksisteeriks, oleks iga AS eraldi võrk ning üksteise võrgusõlmede kaudu ei saaks pakette saata, st AS-id ei saaks üksteise seadmetega suhelda. Eri AS-idesse kuuluvad ruuterid vahetavad üksteisega infot selle kohta, missugusesse AS-i saab ühendada missuguse AS-i kaudu. 35. Marsruuterid
annaabi.ee 
