cinerea hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses koed tõmbunud tumedamaks ja vettinuks. Phyllactinia Lehed (harvem muud taimeosad) kattuvad valge jahuja kirmega. Sireli jahukaste guttata Arenemiseks vajavad kolme ööpäevast perioodi, mil päeval on soe ja kuiv, öösel jahe ja niiske. Varjus tavalisem. Verticillium Juhtkudedes pruunikad triibud. Kloroos, närtsimine või Vertitsilloosne spp.
Eelistab lehtpuusid, nagu tamme metsi, parke. Rootsis on hinnanguliselt 10.000 kuni 20.000 paari.(naturskyddsforeningen.se) Loorkakk: Loorkakk on Rootsis looduskaitse all. Loorkakk (Tyto alba) on umbes varese suurune südamekujulise näosulestikuga ja mustade silmadega väga hele kakuline. Lõunapoolsel alamliigil alba, kes elab Lääne- ja Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, on valge alapool ja kollakashall ülapool. Kesk-Euroopas elav alamliik guttata on roostja alapoolega, millel tumedad väikesed täpid ja sinakashall ülapool. Lindude kehakaal kõigub Euroopa isaslindudel 280 365 grammini ja emaslindudel 290 450 grammini. Tunduvalt suuremad Põhja- Ameerika isaslinnud kaaluvad ca 440 grammi ja emaslinnud 490 grammi.(eoy.ee) I kategooria kaitsealune lind Rootsis. Haruldased ja aeg-ajalt pesitseb Lõuna-Rootsis. Rootsis on leitud kõige rohkem Gotlandi saarelt ja Skanelt. 1950-1960 leiti Skanelt 25-30 pesitsevat paari
annaabi.ee 
