Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Uus kohtukorraldus: q SVEA õuekohus kõige kõrgem q Turu õuekohus 1623. a. q Göta õuekohus Jönköpingis 1789. a., kui asutati ÜLEMKOHUS, säilis võimalus kuningale ja Riiginõukogule edasi kaevata. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q Uppsala ülikool (1477. a.) sai kindla majandusliku vundamendi ehk nn gustaviaanliku pärandi. q 1630. a. gümnaasiumi ja 1632. a. Tartu ülikooli rajamine (johann Skytte). q 1630. a. - riigiantikvaari amet. q Linnade taastamine ja laiendamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) KNÄREDI rahu 1613. a. Taani ja Rootsi vahel: Älvsborg jäi Taanile, kuni 25 000 kg hõbeda tasumiseni. Ülejäänud maad saadi tagasi. Ø Maksu tasumiseks suurendati Faluni vasetoodangut 1500-2000 t aastas. Ø
Välja jäi keskklass, mitteaadli eliit, maata maaelanikud, renditalupojad, töölised. Ettevõtlusvabaduse kehtestudes oli veider, et piirangud jätkusid poliitika alal (nt kodalud kui eraldi seisus). 1809. aasta põhiseadus jättis riigipäeva struktuuri endiseks (täpsem määrus 1810): seadusandlus ja maksuküsimused: otsustamine seisuste kaupa ja igas seisus näiliselt võrdne ja kogunes iga viies aasta. 1809. aasta põhiseadus Kehtis 1809-1974. Kompromiss 18.sajandi vabaduste ajastu ja gustaviaanliku perioodi traditsioonide vahel: kuninga õiguste piiramine ja riigipäeva õiguste laiendamine, võimude lahusus: I Kuningal täitevvõim: nimetas ministreid ja kõrgemaid riigiametnikud ja otsustas rahulepingute ja liidusuhete sõlmimise II Seadusandlik võim riigipäeval III Sõltumatu kohtukorraldus (vana traditisoon) Stabiilsus: riigiametnike lahtilaskmine poliitilistel põhjustel raskendatud (traditsioon ka Soomes) Rootsi sisepoliitika 1809-1865
annaabi.ee 
