See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad. Heliloojatele on inspiratsiooni andnud kirikukelleades mängimise kunst. Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatsokk, pljaska. Venemaa tuntumad heliloojad on Mihhail Glinka, kui klassikalise muusika rajaja. Pjotr
Loodusmaalingud, rahvapildid (Vastlapäevade ärasaatmine). "Sadko"-Novgorodi osavast guslimängijast. S. mängib ja soovib samaaegselt minna reisima. Iga laev pakub oma maad. Võidab kihlveoga laeva ja satub merehätta. Vee all mängides kõik laevad hukkuvad. Sadkole antakse naine, kes veepeale tõustes muutub jõeks. *Karjuslelli laul - sopran, vene Lumivalguke, taustaks klarnet, orkestriga, imiteerib vilepilli, vahepeal jutustav, nagu gusliga. *Skoparohhide tants - kiire, lauluta, keelpillid, kiire, hoogne, tantsuline, vilepill. *Külmataadi aaria - madalahäälne mahe mees, taust mahe. *Lumivalgekese aaria - palju vokaliise, vahepeal kena vahemäng, kõrge ja unistav, paeluv naishääl, aegajalt kiirenevad sõnad. *Vastlapäevade saatmine - ka kurb hetk juures; nais- ja meeskoor; väga kiire, nagu lükataks kelku, jääb seisma, uuesti; mehed nagu saateks - mahedad. Allikas: Muusikakooli konspekt.
annaabi.ee 
