Püüdis leida keskteed hinduismi ja islami vahel, kartes Moguli valitseja Baburi repressioone Indias. Võttis hinduismist vägivallatuse idee ja islamist ainujumala. Pühakiri: 18.saj. algusest Adi Granth (Algraamat), kus on 974 hümni. On ka rida muid pühakirju. Monoteistlik religioon: Jumal (Suur Õpetaja) on üks, ainus ja jagamatu. „Jumal on üks“ ongi põhivormel. Ka Jumal on guru ja tema vaim elab kõikides gurudes. Jumal avab end neile, keda ta on valinud ja kes on valmis. Ülim eesmärk: Mukti ehk ühinemine Jumalaga pärast ümbersünde. Selleks tuleb ühiskonda ja kaasinimesi teenida ja gurude armu taotleda. Jumal on ülim õpetaja. Sugu ja kast ei ole oluline. Oma ego tuleb alla suruda, suruda alla himu, viha, uhkus, ahnus ja materialism. Alates Nanakist kuni 18. sajandini on olnud 12 gurut. Kaks 17.sajandi guru ´t hukkusid märtritena, sundides ettevaatusele islami suhtes.
kronoloogilist jada. Hindude meelest on elu kui isekorduv tsükkel, milles inimajalool pole suuremat tähtsust. Hinduism räägib ühest Jumalast . . . Hindu panteoni eri jumalad ja jumalannad on vaid ühe ülima Jumala jõudude ja funktsioonide ilmingud, mis avalduvad maailmas. Enamik hindusid kummardavad üht ja ainsat ülimat jõudu (Brahmanit) lõputu hulga jumaluste ja jumalannade kujul. Erinevate jumalate ja jumalannade ilmingud kehastuvad ebajumalates, templites, gurudes, jõgedes, loomades jne. Hindude arvates on nende olukord praeguses elus põhjustatud eelmises elus tehtud tegudest. Kui nende eelnevad teod olid halvad, võib neil selles elus olla meeletult raske. Hindu eesmärk on vabaneda karma seadusest, olla vaba pidevatest ümbersündidest. Karmatsükli lõpetamiseks on kolm võimalikku viisi: 1) pühenduda mingile Hindu jumalusele või jumalannale; 2) kasvatada oma teadmisi Brahmani (ühtsuse) üle mediteerides..