selgrootuid. Mageveeakvaariumis on puhastamine väga kerge. Veevahetuse ajal saad sa välja sifoonida põhja kogunenud sodi ja purdmaterjali, kartmata vigastada taimi ning kui vaja, võid liigutada kive ning juurikaid. Sa võid osta igasugused põhjakalu, põhjakoristajaid, krevette või mida iganes soovid, kuid seda ei pea ilmtingimata tegema. Tähtis on meeles pidada, et iga uue looma lisamine teeb akvaariumi mustemaks, mitte puhtamaks. Guppid on algajale sobivad kalad. Metsikud guppid on väga vastupidavad ja kohanevad pea igasugustes tingimustes: näiteks suudavad nad elada ka merevees. Kuid poodides müüdavad aretatud liigid on oluliselt õrnemad ning vajavad paremaid elutingimusi. Tuues guppisid ebaküpsesse või halvasti hooldatud akvaariumisse, kalduvad nad kergelt haigestuma. Isegi parimates tingimustes ei sobi guppid kokku paljude kaladega. Isaste kalade ujumine on raskendatud tänu uhketele sabadele ning seljauimedele, mistõttu on nad kergesti
kangurlindude uurijate arvates sundisid osa kangurlinnuliike harrastama grupieluviisi (elama salkades), olid toit ja vaenlased. Kas need põhjused võivad mängida rolli ka ühe ja sama liigi piires? B.H. Seghers (1974) uuris, kuidas sõltub väikeste kalade - guppide - parve keskmine suurus sellest, kui palju esineb nende elupaigaks olevas ojas nende vaenlasi, röövkalu. Selgus, et mida rohkem esines ojas röövkalu, seda suurematesse parvedesse olid koondunud guppid (joonis 6.1). J.P. Myers koos kolleegidega (1979) aga uuris leeterislasid ja avastas, et kui mõnel pool toituvad rislad üksikult ja isegi kaitsevad oma toitumisterritooriume, siis teistes kohtades toituvad nad hoopis salkades. Püüdes selgitada sellise varieeruvuse põhjusi, leidsid uurijad, et leeterislad koonduvad salkadesse seal, kus toitu on kas väga vähe või väga rohkesti (joonis 6.2), kusjuures vahepealse toidurohkusega aladel toituvad rislad üksikult oma
annaabi.ee 
