ja sisemise seisundi koosmõju. Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Peamine probleem käitumise evolutsiooni uurimisel, põhilised uurimismeetodid. Käitumine (peaaegu) ei jäta endast fossiile – käitumise evolutsiooni kulgu raske taastada. Peamised uurimismeetodid: kaasajal elavate liikide käitumise võrdlemine (evolutsiooniliselt vanemaid liike võrreldakse uuematega), mutantide käitumise uurimine, kunstliku valiku eksperimendid. Näide käitumise evolutsiooni uurimisest (gupide käitumise evolutsioon). Gupid on väga varieeruva värvusega kalad. Emased kalad eelistavad isaseid, kes sulanduvad kiskjaterohkes vees teistega kokku. Röövkalarohketes ojades gupid hoiduvad suurematesse parvedesse ja on ettevaatlikuma käitumisega. See omadus on pärilik – käitumiserinevused kestavad mitu põlve peale vangistusse viimist. Eksperiment: 200 gupit viidi ojasse, kus polnud röövkalu, 34 aastat
kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Emane hakkab ka munele, kui talle süstida serotiini. 14. Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Probleem selles vallas, peamised uurimismeetodid. Evolutsiooni uurimine on raske, sest käitumine ei jäta endast eriti jälgi. Uuritakse mutantide vaatluse teel, liike võrreldes, kunstliku valiku eksperimentide teel. 15. Näide käitumise evolutsiooni uurimisest (gupide käitumise evolutsioon). Gupid on röövkaladerohkes tiigis ettevaatlikumad ja liiguvad parvedes. Kui nad panna tiiki, kus ei ole röövkalu ega muid vaenlasi, muutuvad nad põlvkondade vältel julgemaks. 16. Pilk käitumise funktsiooni uurimisse. Selle suuna tormilise arengu põhjus ja eesmärk. Eriti kiiresti arenev suund seoses revolutsiooniliste ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul
annaabi.ee 
