Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust Guovdageaidnus tegutseb isegi saami rahvuslik teater "Beaivvás Sámi Teáhter". Saami lipp Saami perekond
rõhumist ajaloos. · Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus või kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada või kujutada inimesi, loomi, maastikke, paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid joige. Veel kultuuri · Norras Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. · Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse Johan Turit, kelle traditsiooniliselt suulistel jutuzanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 1910. · Põhjasaami suurim ajaleht on Ávvir. · Nii Norra, Soome kui ka Rootsi rahvusringhäälingul on põhjasaamikeelne raadioprogramm. · Kõige tuntum saamide traditsioon on
karusloomade jahtimise- ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal tegeleb umbes 10 protsenti saame traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. Usund Saamide ürgne usund oli loodususk (animism, samanism). Selle asemele asus koos uusasustuse levimisega ristiusk. Saamid ristiusustati 16.17. sajandil. Enamus saame on luterlased, koolasaamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800- 1861) algatatud äärmuslikult hardal
annaabi.ee 
