1260 paiku Mindaugas loobus ristiusust ja temast sai ordu vaenlane. 1260 aastail Vene rüüsteretked, vb seotud Mindaugasega. 1268 Rakvere lahing. 13. sajandi viimases kolmandikus Liivimaal vastuolud ordu ja siseste jõudude vahel. 1240 aastail loodud Riia peapiiskopkond, kuhu kuulusid saksa ordu valdused Liivimaal ja Preisimaal. Ordu taotles Riia linna endale, teostada aga ei suutnud. Piiskop võimutses. Et vastu panna ordule, kutsus 1267 (?) Riia peapiiskop krahv Gunzeli (?), kes hakkas Väina suudmes tolli tegema. Ordu lasi aga Riia toomhärrad vangistada. Eelmäng kodusõjale. 1297 Liivimaa kodusõda. Konflikt, mis ajuti puhkes sõjaks. Ühel pool ordu, teisel pool Riia ja piiskop, liitlasteks Leedu. Ajendiks vägivallale üsna tühine asjaolu. Nimelt Riia linn hakkas ehitama silda üle jõe, et rajada Väina äärde kaldakindlustusi. See tähendas, et Riia hakkab kontrollima laevaliiklust – võttis võimaluse ordul vabalt laevatada
ümber, kuid Novgorodi abiväe saabumisel sõlmiti rahu. 1269. aastal sõlmiti rahu. Sakslased lubasid loobuda Narva jõest. Peapiiskop Albert Suerbeer ja tema vastasseis Saksa orduga- Erimeelsus Leedu ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala, mis oleks tähelepanuväärne vastukaal ordu vallutustele Zemgales ja Latgales. Krahv Gunzelit nimetati peapiiskopkonna valitsejaks ja kaitsjaks "barbarite ja kõigi teiste sissetungijate" vastu, kelle hulgas mõeldi ka ordut. Krahv lahkus ning 1268. aastal ordumehed vangistasid peapiiskopi. Surve all pidi peapiiskop tegema järeleandmisi,
annaabi.ee 
