Ka kasvasid need keskused kõige kiiremini ning olid mitmekülgselt arenenud: tegutsesid sünagoogid, algkoolid, raamatukogud, kultuurilist ja ideoloogilist laadi organisatsioonid. Tartu puhul väärib mainimist 5 ülikool (Liivimaa piiridest väljaulatuva tagamaaga) ning akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Tartu ülikoolis tegutses juudi teadusteõppetool (1934-1940. professor Lazar Gulkovitsch), mille põhifunktsioone oli juudi koolidele õpetajate ettevalmistamine. Sellel alal oli Tartul kindlasti üle-eestiline tähtsus. Tallinna puhul oli tegemist kantonistide koondumiskoha ning Eesti rikkaima juudi kogukonnaga. Hiljem asusid siin ka kõik Eesti juutkonna seisukohalt olulised institutsioonid (Kultuurinõukogu, Kultuurvalitsus, Eesti Juudi Usuasjade Valitsus). Pärast Teist maailmasõda alustas Tallinnas tegevust Eesti NSV ainuke juudi sünagoog. 1997. a elas
Sionistliku organisatsiooni poolt Eestis. [...] Kultuurautonoomia eesmärkide ellurakendamine ei olnud kerge, tekkis terve rida probleeme. Näiteks võiks tuua koolide keeleprobleemi. [...] käisid ägedad vaidlused, mis keel on juutide emakeel – kas iidne heebrea keel või moodne jidiš? [...] 1936. aastal avati Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas juuditeaduste õppetool. Õppejõuks oli Saksamaalt põgenenud professor Lazar Gulkovitsch. (1941. aastal jäi ta natside kätte ja mõrvati.) [...] 1930. aastate lõpus tegutses Eesti Vabariigis 32 mitmesugust juudi rahvuslikku organisatsiooni.2 [...] Samal ajal integreerusid Eesti juudid oma kodumaa ühiskonda ja võtsid aktiivselt osa Eestimaa elu edendamisest. Nad omandasid eesti keele, õppisid tundma Eesti ajalugu ja kultuuri, lõid põlisrahvaga mitmekülgseid ning viljakaid sidemeid. Juudid jagasid eestlastega võrdselt kõike, nii muresid kui ka rõõme
annaabi.ee 
