lähedal. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. 23 . juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. 31 dets 1919 eesti rahudelegatsiooni juht j. Poska ja vene poolelt adolf joffe kirjutavad alla vaherahulepingule. See nägi ette et sõjategevus lõpetatakse 3 jaan 1920. 2 veebruar 1920 kell 00:45 kirjutatakse tartus eesti ja vene rahuleping. Eestipoolt kirj alla poska ants piip, püümann. J Selgmaa ja Soots vene poolelt Joffe ja Gukowski. Rahuleping sisaldab 20 artiklit +lisad vabadussõja tähtsus: 1)edukas sõda andis riikliku tunnustuse ja usalduse teiste riikide poolt 2)eestlased olid esimesed kes peatasid enamlaste pealetungi lääne suunas 3)vabadussõda mõjutas paljude riikide käiku ja ajalugu 4)võit sisendas usku tulevikku 5)saadi palju kasulikke sõjakogemusi 6)sõda näitas et väikerahvad suudavad võita suurt ja ülekaalukat rahvust, kui olemas on üksmeelsus Võidupõhjused:
üldse huvitatud, sest neil polnud punaarmeega rinnet. Entente'i suhtmine: Briti valitsus jättis täielikult Eesti parlamendile rahusõlmimist, vahet pole, mis otsuse Eesti võtab ei rakendata Eesti vastu sanktsioone. Delegatsioonide koosseis: Esimeheks sai Jaan Poska (Teised liikmed: Kindral Jaan Soots). Nõukogude delegatsiooni esimeheks oli Leonid Krassin (Teede minister) teda abistas A. Joffe. Hiljem pealäbirääkijateks olid Nõukogude poolt A. Joffe ja Gukowski. Tartu rahukonverents avati 5. detsembril 1919 ja vältas 2. veebruarini 1920, mis jagunes kaheks etapiks: 1) Sõjategevuse lõpetamine ja vaherahu sõlmimine, 2) Lõpliku rahu sõlmimine. Olulisemad probleemid: Eesti ei tahtnud olla esimene maailma riik, mis tunnistab NSVL, sest kardeti, et Eestisse hakatakse suhtuma halvasti. Jõuti kompromissini, Nõukogude Venemaa tunnistas Eestit aga Eesti ei pidanud tunnistama. Teiseks oluliseks
annaabi.ee 
