tegelemise. Temast pole väga palju kirjalikke tekste jäänud. Andis paljudele teatava tõuke. Mingi rööpjoon Ernesto Barki ja Hone´i vahel. Võib-olla Bark isegi rohkem, sest kirjutas umbes 50 teost. Jaan Kaplinski on lõpetanud ülikooli prantsuse filoloogina. ,,Laul minu Cidist" on keskaja antoloogias Ain Kaalepi ja Jaan Kaplinski tõlkes (eriti selle viimase) Ivar Ivask oli Ameerikas ,,Books Abroad WLT" peatoimetaja. Eeskujuks Jorge Guillen. Borges- üks mõjukaid maailmakirjanikke. Eestis lasti 1970ndatel Loomingu raamatusarjas anda välja tema teoseid. (kolm tükki) G. Hortelano- ,,Suvine äike" Matute- ,,Sõdurid nutavad öösel" Hispaania keel polnud kunagi nii tähtsal kohal kui teised läänekirjandused, aga midagi ikkagi tuli. Jüri Talveti esimene tõlge 1970. Aasta jaanuaris ajalehes ,,Edasi". Pedro Antonio Alarconi ,,El afranecsado" (Prantsusemeelne). Sel ajal avaldasid päevalehed meelsasti tõlkeid, siis ei
kaldus olemuselt klassitsismi poole. Tal ei ole kerge kohaneda klassitsismi reeglitega, ta väga püüdis järgida neid reegleid. Asus pidevalt kaitseseisundis. Teoreetilisi traktaate klassitsismist kirjutas ka. Klassitsism jäi pigem sisemiselt võõraks, Corneille ei suutnud omandada klassitsismi põhireeglit: väljendada mitte aadliku vaid kuningavõimu seisundit. Kuulsaim reegli rikkumise näide oli ,,Cid" (1636), mis oli hispaanlase Guillen de Castro kirjutatud, Corneille tegi sellest oma töötluse. Ühe ööpäeva sisse pressitud kahe aasta jagu sündmusi. Sündmustik Hispaanias mauride võitlusajal, Castilia kuninga Fernando õukonnas toimub tegevus, peategelane Rodrigo ja tema armastatud Jimena, nende isad kõrgelt seisvad õukondlased. Kuningas valib pojale kasvatajat just nende isade seast. Rodrigo isa vana, füüsiliselt nõrk kuid see eest väga