Internatsionaalne- Rahvusvaheline- Mo-mo Rohe ,,less is more" Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt Avaldumise maade kaupa: 1. Prantsusmaa 2. Sveits 3. Skandinaaviamaad Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!! 1. Uute materjalide kasutamine.Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest- betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed, moodsale maalikunstile (kubism) lähenevaid pilt-maastikke (Pr, Guevrekian) Pariisi maailmanäitus 1925- uut aiakunsti demonstreeriti avalikkusele Taimed kui ehitusmaterjal! Püsililled, igihaljad põõsad. Mõeldud kõrgemalt vaatamiseks. Seos maja ja aia vahel oli olulisem kui seos aia ja ümbritseva vahel. Gabriel Guevrekian- kubistlikud aiad. Vee ja valguse aed 2. Sveits .Teine, vastupidine suund aiakunstis aiakunstis soojendas järjekordselt üles
Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14. Võrdle kahte erinevat etteantud aeda. Mis ajastutega on tegemist? Milliseid sarnaseid kujundusvõtteid ja elemente on siin kasutatud? Millised on erinevused? (Vajalik on ära tunda pildilt konkreetne aed/park ning selle põhjal teha analüüs
hakkab. On muidugi olemas tarbeaiad, viljapuuaiad, tennise- ja spordiväljakud. Aga aia üks põhifunktsioone on siiski olla ilus ja dekoratiivne. Praegu võiks toonasest ajajärgust eristada kolme suunda Euroopa aiakujunduses. 1) Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest - betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivseid, moodsale maalikunstile (kubism) lähenevaid pilt-maastikke (Guevrekian). 2) Teine, vastupidine suund aiakunstis soojendas järjekordselt üles puutumatu looduse ja pastoraalse maastiku kontseptsiooni (Le Corbusier). 3) Kolmas suund lähenes aia ja pargikujundusele eelkõige inimlikust perspektiivist - moodsa aja inimese vajadustest (Rootsi, Taani, Holland) (Hellström 1997). Ajapikku hakati ortodokssest funktsionalismist kõrvale kalduma. Kõne alla tuli laiendatud