keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele sisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USAs 1920 aastail, kui konstrueeriti toruahjud
Süsivesinikkoostis: põhiliselt alkaanid (tavaliselt 30 %-35 %), harvem 40 %-50 %, nafteenid (25%-75 %). Vähemal määrala aromaatse rea ühendeid (10 %-20 %, harvem 35 %) ja sega- e hübriidtüüpi, nt parafiin-nafteen, nafteen-aromaatsed. Heteroaatomilised komponendid on: väävlitsisaldavad- väävelvesinik H2S, merkaptaanid, mono- ja disulfiidid, tiofeenid, tiofaanid, aga ka polütsüklilised jt (70-90 %), millised kogunevad nafta destillatsiooni jääkproduktidesse- masuuti ja gudrooni, lämmastikkusisaldavad - ülekaalukalt püridiinirea homoloogid kinoliin, indool, karbasool, pürool, aga ka porfiriinid (kontsentreeruvad rasketesse fraktsioonidesse ja jääkidesse); hapnikkusisaldavad - nafteenhapped, fenoolid, vaikasfalteenained jt. Põhiosa naftast moodustavad mitmesugused küllastunud süsivesinikud. Nende molekulid võivad olla väga keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone.
Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon. Masuudist saadud fraktsioonid on aluseks eri liiki õlide tootmisele. Gudrooni destilleerimisel saadakse suure viskoossusega lennukiõlid ja jõuülekandeõlid. Neid töödeldakse väävelhappega ning puhastatakse aktiivmuldadega. Nii saadakse kõrge kvaliteediga õlid. Neid nimetatakse ka jääkõlideks. Gudrooni destilleerimisel tekib tahke jääk bituumen (pigi). Destilleerimisele järgneb kahjulikest ja ebasoovitavatest lisanditest puhastamine. Õlidele kindlate eriomaduste andmiseks tuleb erinevail meetodeil toodetud või erineva koostisega
Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon. Masuudist saadud fraktsioonid on aluseks eri liiki õlide tootmisele. Gudrooni destilleerimisel saadakse suure viskoossusega lennukiõlid ja jõuülekandeõlid. Neid töödeldakse väävelhappega ning puhastatakse aktiivmuldadega. Nii saadakse kõrge kvaliteediga õlid. Neid nimetatakse ka jääkõlideks. Gudrooni destilleerimisel tekib tahke jääk bituumen (pigi). Destilleerimisele järgneb kahjulikest ja ebasoovitavatest lisanditest puhastamine. Õlidele kindlate eriomaduste andmiseks tuleb erinevail meetodeil toodetud või erineva koostisega
Jälgida tuleb katla kere hermeetilisust ja viivitamatult parandada gaasilekked. Katla gaasikäikude saastumise tunnusteks on gaasitrakti takistuse suurenemine (rõhulang), katlast lahkuvate gaaside temperatuuri tõus ning auru rõhu langus heitgaaside samadel algparameetritel. Silmas tuleb pidada ka seda, et utilisatsioonikatelde saastumise kiirus ja iseloom sõltub peamasina(te) tehnilisest seisukorrast, töörežiimist, kasutatavast kütusest jms. Kuna tahma, õli, gudrooni jt. katlasse kogunevate saasteainete süttimine on küllalt sagedane, on utilisatsioonikatlad alati varustatud auru-, CO2 – või keemiliste tulekustutus-süsteemidega, milliste valmisolekut tuleb alati kontrollida ja osata seda vajadusel viivitamatult rakendada. Viivitamine või vale tegutsemine viib katla tõenäoliselt rivist välja vee kiire aurustumise ja küttepindade ülekuumenemise või sissepõlemise tõttu. XI – 3 Katla seiskamine ja hoidmine.