kogupikkus kogu riigis on 204 km. Raudteetranspordi arengut on väga aeglane, olemasolevad raudteed on aegunud. Raudteeühendus on Ecuadoril Peruu ja Columbiaga. Siseveetransport jõetransport on riigile väga tähtis transpordiharu. Jõgi Puyo on laevatatav väiksestele alustele ja on tähtis kohaliku kaubaveo jaoks. Tähtsamad laevatatavad jõed on veel Guayas ja Napo. Meretransport suurimad sadamad asuvad Guayaquilis, Mantas, Esmeraldas ja Puerto Bolivaris. Ecuadoril on hea ühendus meretranspordi kaudu Euroopaga, kuhu eksporditakse paljusid enin banaane, kohvi, naftat jm. Õhutransport Riigisiseselt ei oma tähtsust, aga rahvusvaheline tähtsus seisneb turisminduses. Rahvusvahelisi lennuvälju on viis: Guayaquil, Quito, Esmeraldas, Latacunga ja Manta. · Eestist oleks võimalik Ecuadori jõuda kõige kiiremini kasutades õhutransporti. Lennu aeg on 11-12 tundi
mineraalidega. (The World Factbook, 2016) Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Tšiilis Santiagos (kerge-, tselluloosi- ja paberitööstus, metallurgia – vask) ja Chuquicamatas (metallurgia – vask, hõbe, kuld, molübdeen), Boliivias La Pazis (kergetööstus, volfram, kuld), Peruus Limas (kerge-, kalatööstus, metallurgia - hõbe, tsink, plii), Chimbotes (kalatööstus, metallurgia - vask, tsink, kuld) ja Trujillos (kergetööstus), Ecuadoris Guayaquilis (kergetööstus), Columbias Calis (kergetööstus), Bogotas (autotööstus, nafta) ja Medellinis (kergetööstus), Venezuelas Caracasis (kergetööstus). (Uus maailma atlas, 2010) Nendes on suuremad tööstusettevõtted, sest need on suuremad linnad ja/või rikkad maavarade poolest. Peruus ja Tšiilis on peamine ekspordiartikkel vask, Ecuadoris, Columbias ja Venezuelas nafta ning Boliivias maagaas (vt Joonis 6). Eksporditakse veel erinevaid puuvilju ja metalle