Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua.
• Jõgi Orinoco asub Lõuna-Ameerikas. • Jõe pikkus on 2140 kilomeetrit. Statistiline info • Jõe lähe on Guajaana mägismaal. • Jõgi suubub Paria lahte, Mao suu lahte ning Atlandi ookeani. • Jõe vooluhulk on 33 000 m³/s. • Jõe kõige kõrgem koht on 1047 meetri kõrgusel ja madalaim 0 meetrit. Info • Jõgi Orinoco voolab läbi Venezuela ja Colombia. • Jõgi voolab läbi tähtsate linnade nimedega Puerto Ayacucho, Puerto Carreno, Ciudad Bolivar ja Ciudad Guayana. • Läbi Orinoco saavad sõita laevad ja seal saab ka kalu püüda. Jõestik ja valgla • Valgla pindala on 880 000 km². • Parempoolsed lisajõed: Ocamo, Padamo, Cunucunuma, Puruname, Magua, Ventuari, Stpapo, Parguaza, Suapure, Cuchivero, Caura, Aro ja Caroni. • Vasakpoolsed lisajõed: Mavaca, Siapa, Casiquiare, Atabapo, Guaviare, Rio meta, Capanaparo, Aracua, Apure ja Pao. Tüüp • Jõgi Orinoco on tasandikujõgi. • Jõeorg on looklev. Huvitavad faktid
Brasil), es un país soberano de América del Sur que comprende la mitad oriental del subcontinente y algunos grupos de pequeñas islas en el océano Atlántico. El Territorio Con una superficie estimada en más de 8,5 millones de km2, es el quinto país más grande del mundo en área total. Delimitado por el océano Atlántico al este, Brasil tiene una línea costera de 7491 km. Al norte limita con el departamento ultramarino francés de la Guayana Francesa, Surinam, Guyana y Venezuela; al noroeste con Colombia; al oeste con Perú y Bolivia; al sureste con Paraguay y Argentina, y al sur con Uruguay. De este modo tiene frontera con todos los países de América del Sur, excepto Ecuador y Chile. El Clima La mayor parte del país cuenta con un clima tropical, por lo que las estaciones climáticas no se sienten de una manera radical en gran parte del mismo. La selva amazónica cubre 3,6 millones de km2 del territorio
Vietnam Hanoi 43. Liechtenstein, Vaduz Põhja-Ameerika riigid: 138. Egiptus Kairo 92. Kanada, Ottawa 139. Ekvatoriaal-Guinea 93. USA, Washington 140. Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon 96. Venezuela Caracas 144. Gambia 97. Guayana Georgetown 145. Ghana Accra 98. Suriname Paramaribo 146. Guinea 99. Ecuador Quito 147. Guinea-Bissau 100. Peruu Lima 148. Kamerun 101. Boliivia La Paz 149. Kenya Nairobi 102. Brasiilia Brasília 150. Kesk-Aafrika Vabariik 103. Tsiili Santiago 151. Kongo DV Kinshasa 104. Argentina Buenos Aires 152. Kongo Vabariik 105
idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga mõõdukaid tingimusi - jahedad talved ja keskmine aastane
tugevdada oma sõjabaase. Guyanaga on suhted haavatud pikajaliste territoriaalsete lahkarvamuste tõttu Orinoco veekogu pärast. Venezuela võttis enda territooriumi alla üle poole briti endisest kolooniast Guayanast Lõuna Ameerika iseseisvussõja ajal. 1962 aastal kuulutas Venezuela, et ta ei taha kuulda enam mingitest läbirääkimistest, mis sisaldavad mineraalide rohke Orinoco ala loovutamist Guyanale. Seda ala on kutsutakse Venezuelas Guayana Esequipa. Valitsuste vahetumisega on ka Guyana ja Venezuela suhted paranenud ning 1990 sponsoreeris Venezuela Guyanat, et too saaks Ameerika Ühendriikide organisatsiooni( Organization Of American States, OAS) liikmeks. Venezuelas on ühed tähtsamad sadamad La Guaira, Maracaibo, Puerto Cabello, Punta Cardon. Kariibi meres hoiatatakse olla tähelepanelik, sest seal võib esineda piraatlust ja relvastatud rööve. Orinoco jõed ( 4000 km) ja Maracaibo järves saavad ookeanilaevad
Millised jõed on kanalitega ühendatud? Jõetransport ei ole olulisel kohal, sest asub kaugel tähtsamatest linnadest. Laevatatavatest jõgedest suurim on Orinoco jõgi, mida mööda saab sõita 400 km. Jõgi kulgeb ühtlaselt läbi terve riigi. Ülejäänud suuremad jõed on Orinoco lisajõed. Maracaiba järvel on ookeanile sõitvad alused. Suurim kanal on Casiquiare canal, mis on ühenduses Orinoco jõega. Tähtsamad sadamad on La Guaira, Puerto Caabello, Maracaiba, Guidad Bolivar, Cuidad Guayana. d) Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurile suuremad ja tähtsamad sadamad. Venezuelas on meretranspordis olulisemal kohal rahvusvahelised veod. Kõige enam laevu on naftatankerid, neid on 17, kaubalaevu 16, reisilaevu 10, puistlastilaevu 8, kemikaalide tankereid 3. Välismaiseid laevu on 15. 11 e) Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad.
annaabi.ee 
