(776,2429), Cuiabá (540,814), Aparecida de Goiânia (455,193) ja Anápolis (328,755).[14] Kagu regioon on kõige rahvarohkem, 84,465,570 elanikuga ning kõige tihedamini asustatud piirkond, rahvastiku tihedus on 91 in/km2.[9] Kagu regioon on Brasiilia majanduse liikumapanev jõud ning rikkaim piirkond, omades enim sõidukeid, tööstusi, ülikoole, lennujaamu, sadamaid, maanteid, haiglaid, koole ja maju. Suuremad linnad: São Paulo (11,152,344), Rio de Janeiro (6,320,446), Guarulhos (1,221,979), Campinas (1,061,540), São Gonçalo (998,999), Duque de Caxias (852,138), Nova Iguaçu (787,563), São Bernardo do Campo (752,658), Santo André (676,407) [14] Lõuna regioonile on iseloomulik kõrge elatustase, omades riigi kõrgemat inimarengu indeksit. Rahvaarv 28,795,762 ja rahvastiku tihedus 49 in/km2.[9] Piirkonnas on suur linnastumine ning on tuntud oma kõrgtasemlise linnaplaneerimisega, näiteks Curitiba (1,751,907) ja Maringá
Siseveeteid tuleb pidevalt süvendada ja korrastada, ent nende õgvendamine ja kanalite kaevamine on kulukas. Lennutransport on Brasiilias kõrgelt arenenud. 2001. aastal kohalikud ja rahvusvahelised lennuliinid transportisid 34 285 600 reisijat. 2001. aastal oli hinnanguliselt 3365 lennujaama, millest 665-l oli sillutatud maandumisrada.48-st peamisest lennujaamast on 21 rahvusvahelised; Rio de Janeiro's Galeao rahvusvaheline lennujaam ja Sao Paulo's Guarulhos International Airport on neist kõige aktiivsemad. Peamine rahvusvaheline lennuliin on Empresa de Viaçao Aérea Rio Grandense. Teised Brasiilia lennuliinid on Transbrasil Linhas Aéreas, Cruzeiro do Sul ja Viaçao Aérea Sao Paulo, mis tegelevad ainult Brasiilia siseselt. Kuigi õhute on maksuta, on lennuväljade rajamine ja hooldus väga kallis. Lennukite veovõime on väike ning vedu kallis, ent kiire.