Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel. Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi · 200-700 p.Kr. Nazca kultuur · 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium · 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna
Ta on pikem ja saledam kui kodustatud variant ning tal on kompaktsemad teravatipulised küürud. Kodustatud baktriani kasutatakse külmades piirkondades (Põhja-Hiinast kuni Türgini) veoloomana. Kodustatud dromedare võib leida kuumadel aladel Aafrika põhja- ja kirde osas, Lähis-Idas ning Põhja-Indiast kuni Kasahstanini. Nii nagu teistel koduloomadel, on ka kaamelitel erinevaid tõugusid ühte neist peetakse tema kiiruse pärast ning kasutatakse kaamelite võidujooksudel. Laama on guanakost aretatud koduloom ning ta on Andidele traditsiooniliseks koormaloomaks. Alpaka on samuti koduloom, kuid teda kasvatatakse peene villa pärast. 5. Kasutusalad Kaamel väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett.
umbes 5000 m kõrgusel rohumaadel ja mägistes piirkondades. Päikesetõusul soojendab päike hõredat atmosfääriõhku, kuid õhtul langeb temperatuur alla nulli. Vikunja tihe, kuid pehme karvkate on spetsiaalselt varustatud kihtidega, mis hoiavad sooja õhu keha lähedal, mistõttu nad taluvadki seda külmust. Kõige rohkem elutseb vikunjasid Peruus. Vikunja on väga haruldane, arg, väga hea kuulmisega ja guanakost väiksem loom. Ta lakub toitainete saamiseks kive ja kaljurahne, mis on soolased ja joob soolast vett. Teda on raske pügamiseks kinni püüda. Igal aastal aetakse vikunjad kokku. Vikunjad, kelle karv on üle 2 - 2,5 cm, pügatakse ära. Tänapäeval on õnnestunud mõned vikunjakarjad ka kodustada, kuigi see on raske, sest loomad üritavad ikka ja jälle põgeneda. Vikunja karvkate on õhuke, kuid kiud on väga soojad ja pehmed
annaabi.ee 
