Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. KASUTAMINE: Enim sobib toorelt söömiseks, kooritult ja tükeldatult. Sobib kasutamiseks moosides, jookides. Eriti sobilikud õuntega, näiteks õunakoogis või hoopis suhkru, sidrunimahla ja vahukoorega. Säilib lühikest aega. Vaata ka meie retseptikogu. Värskete guajaavide maitse on meeldivalt hapukas ja väga aromaatne. Nende tähtsus tõusis puuviljade hulgas oluliselt peale seda, kui avastati, et viljad sisaldavad rohkelt C- ja A-vitamiini. http://www.youtube.com/watch?v=wq9Q4SXKQj0&feature=related Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Vesi 84,7 › Kalorid 35,1 › Rasvad 0,5 › Valgud 0,8 › Süsivesikud kokku (imenduvad) 8,7 (5) CHERIMOYA EHK ANNOONA Cherimoya ehk annoona
Et viljad jõuaksid kõikjal müügile kvaliteetsena, korjatakse need poolküpsena ja säilitatakse transpordi ajal kindlal reziimil. Kui vilja pind annab vajutades juba kergelt järele ning aroom on väga tugev, on viljad saavutanud täisküpsuse ning toasoojuses enam ei säili. Küpseid vilju võib hoida paberkotti pakitult külmkapi puuviljasahtlis kuni kaks ööpäeva, pikemal säilitamisel muutub viljaliha üpris kiiresti sitkeks ja kuivaks. Küpsete guajaavide mõne tunni pikkune jahutamine külmkapis enne söömist toob maitseomadused eriti hästi esile. Puu otsas küpsenud parimate guajaavisortide viljakest on nii mahlane ja pehme, et vilja võib süüa otse peost. Kõvakoorelised viljad on kõige praktilisem poolitada ning lusikaga õõnestada koorepoolikust viljaliha. Soojades maades on väga populaarseks maiuseks tihke, iirisetaoline guajaavipasta, mida inglise keeleruumis kutsutakse guajaavijuustuks (guava cheese).
annaabi.ee 
