Türgis joodi kohvi 16. sajandil. Euroopasse veeti kohvi sisse esmalt Veneziasse 1616. aastal. 1675. aasal oli Inglismaal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi lõpul. Hollandlased viisid kohvipuu Araabiast 1699. aastal Indoneesiasse Jaava saarele ja 1719. aastal Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvasse väikeriiki Surinamesse. Kohe seejärel jõudis kohvipuu Surinamest ja Pariisi botaanikaaiast 1721. aastal Martinique ´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722. aastal Prantsuse Guajaanasse (asub Surinamest idas) ning sealt juba 1730. aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale ja Indiasse. Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja sealt Ugandasse.
Lloyd's Coffee House avati Londonis, seejärel saab nime Lloyd's of London, maailma tuntuim kindlustus firma. · 1686 avatakse Pariisis üks vanimaid restorane The Procope. · 1689 esimene Ameerika kohvik nimega London Coffee House avati Bostonis. · 1696 Holland istutas kohvi Jaavas. · 1710 Prantusmaal avastati ,,soki" meetod ja küllastatud kohv. · 1715 Prantsusmaa istutas kohvi Bourboni saarele(tänapäeval Reunion). · 1719 varastati kohvipuud hollandi Surinamist ja istutati prantsuse Guajaanasse. · 1720 Caffe Florian avati Veneetsias. Prantslane Gabriel de Clieu istutas kohvi Martinique saarel. · 1727 varastati kohvipuud prantsuse Guajaanast ja istutati portugali Brasiiliasse. · 1728 Sir Nicholas Lawes esitles kohvi Jamaicale. · 1780 Prantsuse Lääne-India istandused, peamiselt Dominikaani Vabariigis, olid maailma suurimad kohvitootjad. · 1800 avastati Prantsusmaal kohvi filter (ja kurnamine) koos Du Belloy kohvipotiga.