koosneva jõuguga. Pärismaalastest informeerijad ütlesid, et need vaenulikud indiaanlased on inimsööjatest kariibid. · 12.veebruaril puhkes 15.sajandi üks kohutavamaid torme, mis kestis 7 päeva. 14.veebruariks olid hirmsad tuuled ja mäekõrgused tormilained kaks laeva teineteisest lahutanud. Olukord muutus nii hulluks, et Kolumbus ja ta meeskond tõmbasid liisku, kes lähevad Santa Maria de Guadelope tänupalverännakule, kui Jumal nad tormiraevust päästab. Kartes, et Nina upub ning tema avastus jääb teadmata, kirjutas Kolumbus oma esimese reisi ülevaate pärgamendile, mis suleti vaati ja visati üle parda. Nina pääses, kuid kirja ja vaati ei nähtud enam kunagi. · Torm räsis õnnetut Ninat ka 15.veebruaril, kuid sel päeval märkas meeskond maad. Nad olid jõudnud Assooridele. Nad nägid sealt Santa Maria saart. Alles 18
Kolumbus ja meeskond küll pääsesid, kuid hiljem jäeti 40 meremeest maha, et sealsetelt saartelt kulda otsida. Kolumbus alustas tagasiteed (seekord Niña kaptenina) Hispaniola kõige põhjapoolsemast küljest 16. jaanuaril 1493. Hispaaniasse naaseti 15. märtsil 1493, kus Kolumbus nimetati maailmamere suuradmiraliks. (Christopher...1992:208-209). Oma teisele reisile (1493-1496) läks Kolumbus 17 laeva ja 1500 mehega, sellel reisil avastas ta Dominica, Guadelope jt. Väikeste Atillide saari, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmandal reisil (1498-1500) jõudis ta Trinidadini ja Orinoco deltasse ning pani aluse ka Lõuna-Ameerika avastamisele, peale seda saadeti ta salakaubanduse põhjal süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, kus ta aga kohe vabastati. Neljandal reisil (1502-1504) avastas Martinique'i ja sõitis piki Kesk- Ameerika rannikut (Hondurase juures), kuid ei maabunud. Et avastatud alade
annaabi.ee 
