suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis kaunis punahuul Aeschynanthus specious harilik maapähkel e. arahhis Arachis hypogaea mattpunane kliivia Clivia miniata roomav viigipuu Ficus pumila söödav ingauba Inga edulis tähtviljapuu Averrhoa carambola papagoihelikoonia Heliconia psittacorum
üle 400 liigi. Taimede paigutamisel on lähtutud geograafilisest põhimõttest – palmihoone poolt sisenedes näeme suures taimemaastikus ja kahes väiksemas aknapeenras Vanast Maailmast ehk Aafrikast ja selle lähedal asuvailt saartelt – Kanaaridelt ja Madagaskarilt pärit taimi. Enam on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste (Aloaceae) sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekond. Vanimateks ja uhkemateks taimedeks on siilkaktused (Echinocactus grusonii). Värvikirevaks muutub kaktuste juures tavaliselt kevadel – märtsist maini on enamusel kaktustel õitsemise aeg. Foto 6: Siilkaktused (Echinocactus grusonii) 13 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU Põllumajanduslikud taimed õuealal: Phaseolus coceineus – õisuba Lathyrus undulatus Boiss – laineline Foeniculum vulgare – harilik apteegitill
annaabi.ee 
