Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Kontrollib erakondade kulusid valimiste lõppedes. 7)Mis mõjutab valijate käitumist? Miks osades demokraatlikes maades käib valimas 90% valijaskonnast ja osades 30% sõltub hääletaja sotsiaal majanduslikust olukorrast, massimeedia sõnumites. Klassikuuluvus. Valijad lähtuvad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast. Massimeedia. Gruppikuuluvus. 8)Mis on erakondade roll ühiskonnas? Nimeta Eesti erakonnad ja parteid, nende esimehed ja aseta nende parem-vasakpoolsele skaalale. Erakondade paljusus näitab ideoloogiate paljusust. Vasak: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Rahvaliit Parem: Isamaliit, Res Publica, Reformierakond. 9)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste ülesanneteks ühiskonnas? Esindada avaliku tähtsust omavaid huve Püüda mõjutada poliitikat Kasvatada liidreid Hoida ühiskonna mitmekesisust.
palju sõltub enesehinnangust. Kui probleeme siis tekivad akadeemilised ja sotsiaalsed probleemid. Enesehinnang on peamine käitumise suunaja, sellest oleneb positiivne või negatiivne riskikäitumine Kognitiivne areng - Riskiteadlikust vähem - Väga lai valik erinevaid täidesaatvaid funktsioone - Püüdlemine enda kogngitiivsete tugevuste poole Sotsialiseerumine - Kuuluvustunne on tsentraalne nooruki heaolutundele - Gruppikuuluvus on märk adaptsioonist Moraalne areng - Käiutmismalle võetakse üle kodu- ja hariduskeskkonnast kuid ka üksikutelt eeskujudelt - Ei sõltu niivõrd vanusest kui kognitiivsest arengust 3 taset: - Prekoventsionaalne – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - Konventsionaalne – teiste arvamus, seadused - Postkonventsionaalne – sisemine koodeks, üldinimlikkus Enesehinnang - Rahulolu enda välimusega
annaabi.ee 
